Balti Uuringute Instituut taunib “Pealtnägija” erapoolikut SmartEnCity nutikodu hanke kajastust

14. novembril Eesti Televisioonis näidatud “Pealtnägija” saates käsitleti SmartEnCity projekti raames läbiviidud Tartu korterelamute nutikodu lahenduse hanget. Kahjuks on saate autorid asunud ebaobjektiivselt SmartEnCity projekti ja Balti Uuringute Instituuti ründavale positsioonile, kuulutades alles 2021. aastal lõppeva projekti juba ette kahtlaseks, rahade kasutamist anomaalseks ning jättes saatest välja Balti Uuringute Instituudi esindaja poolsed selgitused käsitletud teemades.

Balti Uuringute Instituut (IBS) kinnitab, et projekti algusest saadik on nutikodu lahenduse hanke eelarveks olnud 400 000 eurot ning ülejäänud IBS-ile projektitoetusest eraldatud 800 000 eurot on planeeritud 5 aastaks ligi neljakümne erineva SmartEnCity projektiga seotud tegevuse elluviimiseks, mis sisaldavad kümnete analüüside, strateegiliste plaanide ja tegevuskavade koostamist, ürituste korraldamist, töögruppide töö koordineerimist jne.

SmartEnCity projekti kulud planeeriti eelarvesse juba 2015. aastal ja on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud. Projektipartneritel on väga keeruline muuta selliselt kinnitatud eelarve proportsioone või kasutada raha muudel viisidel, kui eelarves ette nähtud. Lisaks auditeerib Euroopa Komisjon eelarve eesmärgipärast kasutamist. Seetõttu on kurb tõdeda, et „Pealtnägija“ meeskond ei ole võtnud vaevaks teha vajalikku eeltööd ja läbi töötada Euroopa Liidust rahastatud projektide toimimise loogikat ega võtnud loo ettevalmistamisel arvesse IBS-i poolt esitatud täpsustusi.

Nutikodu lahenduse hange viidi läbi korrektselt ja avalikult, osalemiskutsed saadeti rohkem kui 20 pakkujale, sealhulgas kõigile Eestis nutikodu lahendusi pakkuvatele ettevõtetele. Kõigile hankes osalenud ettevõtetele anti võimalus oma tooteid tutvustada ning neile esitati täpsustatud hinnapäring, milles näidati ära hanke eelarve (400 000 eurot) koos võimalusega vajadusel oma pakkumise funktsionaalsust piirata, et mahtuda eelarve piiridesse.

Ainsana suutis funktsionaalsust oluliselt vähendamata teha eelarve piirides hinnapakkumise EnLife OÜ, kes valiti seeläbi hanke võitjaks. EnLife OÜ on pikaaegse nutikodu lahenduste arendamise kogemusega ning tegutseb samal ajal mitmete sensorite ja seadmete tootjana, mis andis neile tõenäoliselt hinnaeelise konkurentide ees.

Tark Tartu nutikodu lahenduse loob EnLife OÜ

9. novembril 2018. a allkirjastasid MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ EnLife lepingu Tartu kesklinna korterelamutele nutikodu lahenduse hankimiseks.

Lepingu tulemusena hangitakse ja paigaldatakse ühistutele vajalikud seadmed ning luuakse nutikodu rakendus energiatarbimise jälgimiseks ja juhtimiseks.

Kontaktisikud:


Tartu Karlova linnaosa sai omanäolise värava

Kalevi 10 maja otsaseinal valmis kunstnik Katrin Piile mastaapne seinamaaling „Värav Karlovasse”.
Kunstiteos sündis hoonele Tartu nutika linnaosa projekti SmartEnCity toel. Projekti raames energiasäästlikuks rekonstrueeritavad kortermajad saavad lisaks nutikale sisule ka pilkupüüdva välimuse.

Kalevi 10 hoone otsaseina kaunistav teos on saanud inspiratsiooni maja unikaalsest asukohast kesklinna ja Karlova piiril. Katrin Piile on tuntud Eesti maali-, tegevus- ja performance kunstnik, kelle käekirja Kalevi 10 majarahvas ja korteriühistu hindas just enda majale sobivaimaks.

Kunstniku sõnul on Kalevi 10 majale loodud teose kandvaks ideeks kohaspetsiifilisus. „Lähtepunktiks sai tänavakunstnik Sänki linnulennult tehtud foto Karlova linnaosast. Visandlike joontega kujutatud tänav muutub kaugusesse minnes tuhmunud vikerkaareks. Pooltoonide värvigamma on inspireeritud Karlova pikast ajaloost, vanadest puitmajadest, mille värv on aastakümnetega tuhmunud,“ kommenteeris oma teost kunstnik Katrin Piile.

SmartEnCity projekti kunstikoordinaatori Andra Somelari sõnul on kunst renoveeritavate majade fassaadidel või läheduses nutika linnaosa projekti lahutamatu osa. „See tõstab nutikad hruštšovkad ehk „smartovkad“ linnapildis rohkem esile. Need suured ja erilised kunstiteosed rikastavad linnaruumi ning muudavad Tartu kesklinna rõõmsamaks ja omanäolisemaks,“ ütles Somelar. Ta lisas, et kunstnike looming aitab esile tõsta ka tublisid pilootala korteriühistuid, kes võtsid ette väga põhjaliku renoveerimise.

Projektis osalevad kunstnikud valiti välja 2016. aastal korraldatud avaliku kunstikonkursiga, kus osales üle poolesaja kunstniku Eestist ja välismaalt. Konkreetsete majadega tööle hakkavad kunstnikud valib välja iga korteriühistu ise koostöös oma maja kunstikuraatoriga.

Katrin Piile kunstiteose valmimist suunas ja vahendas Baltimaade suurima kunstimüügi keskkonna NOAR.eu kaasasutaja Andra Orn. “NOARiga otsustasime selles huvitavas avaliku ruumi projektis kaasa lüüa, et tuua esile meie Eesti oma kunstnikud ja seeläbi ka säilitada linnaruumi eripära. Kunstnikud, kes maailmas teevad selliseid suuremaid teoseid, liiguvad ühelt tänavakunsti festivalilt teisele ning linnad muutuvad väga ühenäoliseks,” kommenteeris Orn.

Kalevi 10 on teine SmartEnCity maja, mis on kunstiteose seinale saanud. Suvel valmis Pepleri 10 seinal Eesti graafiku, illustraatori ja kunstniku Andrus Peegli teos. Mõlema kunstniku kavandi teostajaks on Edgar Tedresaar ja Piiritus meeskond.

Lisainfo: kunstikuraatorid Andra Orn, andra@noar.eu, tel 5330 0122 ja Andra Somelar, tel 5802 5507 ; lisainfo SmartEnCity projekti kohta: Kaspar Alev, Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond, tel 524 2859, kaspar.alev@raad.tartu.ee

Foto: Edgar Tedresaar

Tartu kesklinna lisandus viis elektriautode kiirlaadijat

Uued elektriautode kiirlaadijad paigaldati kesklinna projekti SmartEnCity toel. Kasutama saab neid hakata alates novembrist.

Uued kiirlaadijad asuvad Aura keskuse ja Turu tänava spordihoone vahel (kaks laadijat), Väike-Turu ja Soola tänava nurgal (bussijaama vastas olevas parklas), Küüni – Uueturu tänava nurgal (kaubamaja ja Poe tn pargi vahel) ning Poe tänaval Vabaduse puiestee poolses otsas.

Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on laadijate paigaldamise eesmärgiks soodustada elektriautode kasutamist Tartus. “Nõudlus elektriautode laadimisvõimaluste järele on kesklinna piirkonnas aasta-aastalt kasvanud. Keskkonnasõbraliku elektritranspordi edendamisel on mitmekülgse laadimistaristu olemasolu kriitilise tähtsusega. Meie uued kiirlaadijad on varustatud ka CCS standardile ehk siis nn Euroopa standardile vastava pistikuga, mis võimaldab laadida erinevaid Euroopas ja samuti ka USAs toodetud elektriautosid, mida senini Eesti kiirlaadijates ei olnud võimalik laadida,” ütles Tamm.

Kiirlaadijate ost ja paigaldamine läks maksma 119 274 eurot, tööd tegi riigihanke võitnud Elektritransport OÜ.

Laadijate ostu ja paigaldamist rahastati rahvusvahelisest projektist SmartEnCity, mille käigus luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv energiasäästlik linnaosa. Projekti üks peamisi tegevusi on nõukogudeaegsete kortermajade renoveerimine liginullenergia hooneteks.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020.

Linn jagab rekonstrueerimistoetust nutika linnaosa projektiga liitunud ühistutele

Tartu linnavalitsus eraldas eilsel istungil Pepleri 12 korteriühistule toetuse elamu rekonstrueerimiseks.

Ühistu saab linnalt toetust 257 162 eurot ja hoonele kunstiteose loomiseks 3000 eurot.

Linnavolikogu määruse kohaselt maksab linn nutika linnaosa projektiga ühinenud elamutele rekonstrueerimistoetust 102 eurot korterelamu suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta.

Eelnevalt on projekti SmartEnCity raames saanud linnalt toetust kuus ühistut – Kalevi 10, Pepleri 10, Lutsu 16, Pepleri tn 3, Turu tn 9 ja Tähe tn 2, kes kõik on alustanud rekonstrueerimistöödega.
Rahastamisotsuse ootel on veel kaheksa ühistut.

Kõige kaugemal on tööde järg Pepleri 10 hoone rekonstrueerimisel, kus fassaaditööd on lõppenud ja maja otsaseina kaunistab juba ka kunstiteos. Ühistu loodab töödega lõpetada oktoobrikuus.

Kortermajade rekonstrueerimiseks on SmartEnCity projektis ette nähtud ligi neli miljonit eurot. Ehitustööd peavad olema lõppenud hiljemalt 30. juuniks 2019.

Projekti raames luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa, kus nõukogudeaegsed kortermajad renoveeritakse liginullenergia hooneteks. Korteritesse luuakse nutikodulahendus, mis võimaldab jälgida ja reguleerida oma kodust energiatarbimist. Nutikas linnaosas kasutatakse uuenduslikke lahendusi kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises, samuti rajatakse elektriautode laadimispunktid. Projekti üks tegevusi on ka rattaringluse loomine Tartusse.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini.

Foto: Lilian Lukka

Helle Tolmoff
Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna meediaspetsialist
Tel 736 1336, 529 4297

Kolm hruštšovkat saab nutika linnaosa projekti raames rekonstrueerimistoetust

Tartu linnavalitsus eraldas elamu rekonstrueerimiseks toetused veel kolmele nutika linnaosa SmartEnCity projektis osalevale korteriühistule. Linnalt saavad toetuse Pepleri tn 3, Turu tn 9 ja Tähe tn 2 ühistud. Kokku on linn SmartEnCity projekti raames andnud toetusi kuue korterelamu rekonstrueerimiseks.

Projekti koordinaator abilinnapea Raimond Tamm ütles, et lisaks senisele kuuele toetuse saajale on veel kümmekond sihtgrupi ühistut jõudnud rekonstrueerimiseks valmistumisega nii kaugele, et lähikuudel on võimalik toetusotsused ära teha ning ühistud saavad ehitusega alustada. “Esimestes nutika linnaosa projekti raames rekonstrueeritavates korterelamutes lõppevad ehitustööd käesoleva aasta sügisel,” lisas Tamm.

Pepleri tn 3 korteriühistule eraldati elamu rekonstrueerimiseks toetust 139 618 eurot, Turu tn 9 ühistule 163 618 eurot ja Tähe tn 2 ühistule 181 193 eurot. Kõik kolm ühistut saavad linnalt ka 3000 eurot kunstiteose loomiseks.

Linnavolikogu määruse kohaselt maksab linn nutika linnaosa projektiga ühinenud elamutele rekonstrueerimistoetust 102 eurot korterelamu suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta.

Praeguseks on projekti SmartEnCity raames saanud linnalt toetust ja alustanud rekonstrueerimistöid ka Kalevi 10, Pepleri 10 ja Lutsu 16 korteriühistud.

Kortermajade rekonstrueerimiseks on SmartEnCity projektis ette nähtud ligi neli miljonit eurot. Ehitustööd peavad olema lõppenud hiljemalt 30. juuniks 2019.

Rahvusvahelise projekti SmartEnCity raames luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa, kus nõukogudeaegsed kortermajad renoveeritakse liginullenergia hooneteks. Renoveeritavate majade korteritesse luuakse nutikodulahendus, mis võimaldab jälgida ja reguleerida oma kodust energiatarbimist.

Nutikas linnaosas kasutatakse ka uuenduslikke lahendusi kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises, samuti rajatakse elektriautode laadimispunktid. Projekti üks tegevusi on ka rattaringluse loomine Tartusse.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini.

Lisainfo: Tartu abilinnapea Raimond Tamm, tel 515 4738.

Elanike infopäev tõi kokku ligi sada huvilist

Mai lõpul toimus SmartEnCity projektis osalevate ühistute elanikele järjekordne  infoõhtu.

Huvilised olid kutsutud projekti pilootalal asuva ja projektiga ühinenud Tiigi 8 maja hubasele õuealale. Osalejaid kogunes saja ringis.

Infoõhtu peaesineja oli Eestis tuntud raadiohääl ajalooprofessor David Vseviov, kes rääkis väga huvitavalt nõukogudeaegsete kortermajade hruštšovkade ajaloost ja nende praegusest olukorrast.

SmartEnCity projektijuht Raimond Tamm rääkis projekti käigust ning rekonstrueerimistöödega seotud praktilistest küsimustest, elamute seintele kavandatavatest kunstilahendustest kõneles kunstikuraator Kadri Uus. Kohapeal sai vaadata ka näitust majade otsaseintele kavandatavatest kunstitöödest.

Esinejaile esitati rohkelt küsimusi.

Kuna seekordne üritus oli mõeldud peredele, siis tuldi kohale koos lastega, kellele pakuti mitmeid mänge ja võistlusi. Lapsed said ka omapoolsed majade kunstilahenduste ideed joonistusvõistlusel välja pakkuda. Kohapeal küpsetati pannkooke ja pakuti sooja jooki.

Seekordne elanike infopäev oli juba arvult viies.

Infopäeva fotod Facebookis

Tartu nutika linnaosa kortermajad alustavad renoveerimistöid

Tartu Linnavalitsuse otsustas anda Kalevi tn 10 korteriühistule elamu rekonstrueerimiseks toetust 168 504 eurot ja kunstiteose loomiseks 3000 eurot. Kalevi 10 on ühtlasi esimene maja, kellele Tartu linn nutika linnaosa projekti SmartEnCity raames rekonstrueerimistöödeks toetuse eraldas.

Projekti koordinaatori abilinnapea Raimond Tamme sõnul on suurema osa sihtgrupi korterelamute puhul tänaseks projekteerimistööd lõpetatud, ehitusprojekti ekspertiis läbitud, ehitustööde finantseerimisplaan paigas ning ehitaja välja valitud. “Hea meel on tõdeda, et ligikaudu kaks aastat kestnud ettevalmistustega on lõpule jõutud ning ehitustööd saavad alata. Suure energiakuluga korterelamute rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks on kahtlemata uudne ja julge lähenemine ning soovime selles osas olla teerajajaks ja parima praktika kujundajaks,” lisas Tamm.

SmartEnCity projektiga on ühinenud 22 pilootala kortermaja ühistut. Kortermajade rekonstrueerimiseks on SmartEnCity projektis ette nähtud 3 978 000 eurot. Ehitustööd peavad olema lõppenud hiljemalt 30. juuniks 2019.

Rahvusvahelise projekti SmartEnCity raames luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa, kus nõukogudeaegsed kortermajad renoveeritakse liginullenergia hooneteks. Renoveeritavate majade korteritesse luuakse nutikodulahendus, mis võimaldab jälgida ja reguleerida oma kodust energiatarbimist.

Nutikas linnaosas kasutatakse ka uuenduslikke lahendusi kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises, samuti rajatakse elektriautode laadimispunktid. Projekti üks tegevusi on ka rattaringluse loomine Tartusse.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini.