Elektromagnetkiirgus

Foorumid Küsimused nutikodu kohta Elektromagnetkiirgus

Sellel teemal kirjutas viimati  Tõnis Eelma 1 year, 2 kuud tagasi.

Vaatad 9 postitust: 16 - 24 (kokku 24)
  • Autor
    Postitused
  • #476 Vasta

    Lea

    “SmartEnCity projekti ei tehta inimeste tervise arvel ja asjatuid riske ei võeta. Lisanduvad seadmeid ei muuda oluliselt kiirgusfooni, milles me praegu oleme harjunud elama.” – Väga julge väljaütlemine! Või pigem kergekäeline sõnadepildumine. Kas on ikka erapooletult teaduslikult uuritud ja tõestatud et tehnoseadmete kiirgus inimeste tervist ei ohusta? Mujal maailmas püütakse fooni vähendada, miks siis siin inimeste normaalsest elukeskonnast ei hoolita ja aina antakse hoogu juurde. Kas Telia suurtellimus ootab teostamist?
    Kui tehniline lahendus on juba valitud, siis oleks kena kui teataksite ka arvudes, millise doosiga olete arvestanud.
    Eluline näide inimeselt kes elab Tln Lasnamäe renoveeritud korruselamu korteris kus 7 aastat tagasi paigaldatud küttele kaugloetavad arvestid – 7 aasta jooksul mitmel inimesel diagnoositud vähk…, südamestimulaatoriga mees kurdab et seade ebastabiilne. Noh, ikka ju haigestuvad ja surevad, aga selle aja jooksul see eriti hoogustunud. Inimesel endal diabeet ja kurdab samuti halvemat enesetunnet. Kuna käib nädalavahetustel Tartus, siis ise ütleb et nädalavahetustel taastub.
    40 m2 kohta 3 kaugloetavat arvestit – see on liig mis liig! See nutikodu ON terviserisk. Kas arvate et küll harjuvad, nõrgemad kärvavad, tugevamad jäävad ellu. Ütlesite et näiteks haiglates on ka elektromagnetkiirgus suur -ent ega inimesed haiglates tervene, ikka kodus.
    Korteriomanikel kes üürivad omi kortereid on ükskõik – üürijad peamiselt noored kes üürivad mõned aastad.

    Alternatiiv nutikodule – ei mingit nutikodu, elanikud lähevad korra kuus arvesti juurde, vaatavad numbeid ja teatavad kuhu vaja. Konti see ei peaks murdma. Internetiühendus hoones – üks terviklahendus (miks ka mitte Telia) – kuskil on 1 ruuter, mis töötab ööpäevaselt, ses soovib, liitub, kuutasu jagatakse kasutajate vahel – mida rohkem kasutajaid seda väiksem kuutasu. Jääb ära 12 wifivõrku.

    #479 Vasta

    Ermo

    Tere,

    Veel mõned küsimused.

    1. Kas Nutikodu toimimiseks on vajalik ka igal korteril interneti ühendus? Küsin, sest meie pere kasutab ammu ainult mobiilset internetti (Tele2) ning ca 20 eur kuus netiühenduse eest lisa maksta suurendaks pigem väljaminekuid, mitte ei aita säästa.

    2. Kas juhtmevaba lahendusega kaasneb ka regulaarne patareide vahetus? Kes sellisel juhub hüvitab taolise lisakulu ning sellele kuluva aja? Kuidas mõjutab see süsteemi tööd, kui patarei tühjeneb näiteks kodust pikalt ära olles? Kuidas on maandatud risk, patareide tühjenemisel külmal talvel radiaatorid külmuvad lõhki ning kogu püstak saab veekahjustuse?

    3. Kuidas on juhtmevabade lahenduste turvalisusega? Netis on palju videosid, kuidas häkkerid lihtsate vahendite ja ilma tuppa tungimata süsteemi üle kontrolli võtavad. Aja jooksul see risk kindlasti suureneb, kuna iga tehnoloogia vananendes muutub see ka ebaturvalisemaks.

    4. Kas kaalutakse ka arenenud maades levinud töökindlaid juhtmetega lahendusi nagu Siemens ja ABB? Loodame, et investeering tehakse siiski jätkusuutlikult ja tulevikku vaatavalt, nende odavate tarbeelektroonika seadmete (Fibaro näiteks) füüsiline ja moraalne eluiga kipub olema võrdlemisi lühike võrreldes professionaalsete seadmetega.

    #480 Vasta

    Lea

    Vabandan, aga mitte ei saa linkimata:
    http://www.kiirgusinfo.ee/kanada-teadlased-hoiatavad-uue-katku-eest/
    Mida rohkem teemat uurida ja netis tuhlata, seda hullemaks läheb. Mujal maailmas loobutaks nende va kaugloeavate kasutamisest. Tundub, et seepärast euroliidus nende vidinate laoseisud suured, vaja arenevatesse ääremaadesse mahaparseldada.
    Küsimus: miks ei saa teie projekt ilma kaugloetavate arvestiteta, kas tõesti pole mingit muud inimsõbralikumat varianti?
    Elektri kaugloetavad arvestid paigaldati (samuti poolvägisi) kaugloetavate asemel siiski juhtmetega. Siis hõlmas jah kampaania tervet riiki ja vastuseis oli suurem. Sekkus ka vist Terviseamet. Teie projekti eriti nagu rahvas ei süvene millegipärast, vahest keele probleemid, kellel polegi arvutit, kellel muudki teha. Kahju, sest teie projektiga hakkavad peale renoveerimistööde lõppu elanikud kõvasti raha selle eest maksma. Kus on kokkuhoid? Lisaks veel tervis!

    #536 Vasta

    Tõnis Eelma
    Keymaster

    Tere!

    Vabandame vahepealse vaikuse pärast. Projekti juhtrühm on vahepeal nutikodu teemat aktiivselt arutanud ja võtnud arvesse ka siin foorumis saadud tagasisidet. Kui projekti planeerides otsustati raadiolahenduse kasuks eelkõige varasemast kogemusest lähtudes – see lahendus toob elanikele paigaldamisel kaasa vähem ebamugavusi, siis nüüd otsustasime valikuvõimalusi laiendada. Iga ühistu saab valida kaabliga või raadiosidega nutikodu lahenduse vahel ja peab siis vastavad eeltööd oma projektis planeerima. Kumba lahendust eelistada, selle peab iga ühistu ise koostöös oma elanike ja projekteerijaga otsustama.

    #537 Vasta

    Tõnis Eelma
    Keymaster

    Vastused Ermo küsimustele:

    1. Kas Nutikodu toimimiseks on vajalik ka igal korteril interneti ühendus? Küsin, sest meie pere kasutab ammu ainult mobiilset internetti (Tele2) ning ca 20 eur kuus netiühenduse eest lisa maksta suurendaks pigem väljaminekuid, mitte ei aita säästa.

    Nutikodu juhtpaneel (tahvelarvuti) vajab internetiühendust (kas WiFi või mobiilside), seega kui kodus on nt mobiilse interneti ruuter, siis on vajalik WiFi ühendus olemas. Kaabliga internetiühendust on vaja siis, kui ühistu on valinud raadiolahenduse ja hankest tuleb korteri keskseadmete lahendus (alternatiiv on maja keskseadmed).

    2. Kas juhtmevaba lahendusega kaasneb ka regulaarne patareide vahetus? Kes sellisel juhub hüvitab taolise lisakulu ning sellele kuluva aja? Kuidas mõjutab see süsteemi tööd, kui patarei tühjeneb näiteks kodust pikalt ära olles? Kuidas on maandatud risk, patareide tühjenemisel külmal talvel radiaatorid külmuvad lõhki ning kogu püstak saab veekahjustuse?

    Juhtmevaba lahenduse puhul tuleb teatud mitmeaastase perioodi järel patareisid vahetada, mõistlik on seda teha ühistu poolt korraldatuna. Seadmed annavad süsteemile märku, kui patarei hakkab tühjenema.

    Lõhkikülmumise riski korterites ei ole, selleks on majad piisavalt hästi soojustatud. Aga radiaatoritele tulevad vaikimisi avatud ventiilid, st juhtimissüsteemi rikke korral on küttevee vool avatud.

    3. Kuidas on juhtmevabade lahenduste turvalisusega? Netis on palju videosid, kuidas häkkerid lihtsate vahendite ja ilma tuppa tungimata süsteemi üle kontrolli võtavad. Aja jooksul see risk kindlasti suureneb, kuna iga tehnoloogia vananendes muutub see ka ebaturvalisemaks.

    Hangitavatelt lahendustelt nõutakse kõrget turvalisust ja seda testitakse.

    4. Kas kaalutakse ka arenenud maades levinud töökindlaid juhtmetega lahendusi nagu Siemens ja ABB? Loodame, et investeering tehakse siiski jätkusuutlikult ja tulevikku vaatavalt, nende odavate tarbeelektroonika seadmete (Fibaro näiteks) füüsiline ja moraalne eluiga kipub olema võrdlemisi lühike võrreldes professionaalsete seadmetega.

    Ühistutel on võimalik otsustada kaabliga lahenduse kasuks.

    #538 Vasta

    Lauri Lotamõis

    Kui kellelgi on huvi ja soovi juhtmevabade seadmetega tutvuda, siis Tallinnas Suur-ameerika 12 on meil erinevad seadmed kohapeal olemas näidistesaalis, mida saab ise katsuda ja lähemalt uurida.
    Mis puutub raadioside kiirgusesse, siis Z-Wave protokolli saatmisvõimsus on piiratud 1mW peale. Võrdluseks on mobiiltelefonid kuni 2000mW.
    Samuti on Z-Wave seadmete “ülesanne” olla 99% ajast vaiksed ja mitte edastada infot. Seega on andmeside läbi õhu võimalikult optimaalne ja pigem tasuks kiirgust pelgaval inimesel eemalduda mobiiltelefonidest.

    #543 Vasta

    kah huviline

    Tere,

    Sooviks selgitusi järgnevatele punktidele

    Z-Wave seadmed töötavad laias sagedusvahemikus(800-900MHz) , mis Eestis on kommerts kasutuses, on küll väiksed “aknad” kus võib töötada väikse võimsusega (1mW) sideseadmed. Kuidas on garanteeritud, et tulevad seadmed, mille sagedusala on õige? Samuti võimsus, lubatud 1mW ei levi mitte mingil juhul 150 meetrit, pigem 15 meetrit.

    Z-Wave turvalisus – täna on saadaval SDR (software defined radio) seadmed millega kuulata Z-Wave võrku ning seda ka üle võtta ja kontrollida. Meil on piisavalt noori huvilisi, kes tahaks oma oskusi proovile panna antud süsteemide häkkimisel. Kuniks aga keegi hakkab kuritahtlikult kogu süsteemi manipuleerima.

    Korteri kasutatava soojusenergia mõõtmine – kuidas see nüüd oligi, katame radiaatori anduri tekiga kinni ja soojakulu null?

    Igasse korterisse tahvelarvuti, kas te mõtlete seda tõsiselt? Tundub, et olete projekti kokku panema lasknud noored, kes ei suuda elada sekunditki ilma tahvlita/nutitelefonita, süsteemi seadete muutmine, milleks? Süsteem peab olema ise kohanev. Tuletan Teile meelde milleks loodi arvuti – inimeste aitamiseks. Teie aga pakute süsteemi mida inimene peab aitama.

    ainus positiivne asi on veenäiturid, nende pealt numbrite lugemine on tüütu, minule meeldivad näiturid, mis võtavad iga kuu viimasel päeval näidu ja saadavad selle mulle meilile/andmebaasi.

    Katusele päikesejaam – palun kirjutage siia avalikutl mis hinnaga ostetakse elektrit tagasi võrku ning sellest lähtuvalt saame teada tasuvusaja.

    Minule on jäänud tunne, et need asjad määritakse meile jõuga pähe, saadud on HORIZON2020 raames hulk raha ning vaja see nüüd paika toimetada, kogu lugupidamise juures aga see projekt haiseb

    #544 Vasta

    Kalle Virkus

    kah huviline:

    “Korteri kasutatava soojusenergia mõõtmine – kuidas see nüüd oligi, katame radiaatori anduri tekiga kinni ja soojakulu null?”

    Päris täpselt ei saa aru, millele küsija viitab aga kuna soojusenergia arvestuse kohta on küsitud ka KÜ-de koosolekutel, siis siinkohal mõned kommentaarid:

    1. Eelmise toetusemeetme ajal nõudis KredEx allokaatorite paigaldamist, mille järgi sai arvestada soojusenergia tarbimist korteripõhiselt. Kuna seejuures puudus metoodika, kuidas suhestada püsi- ja muutuvkulud, tellis KredEx sellekohase uuringu TTÜ-lt. (http://www.kredex.ee/public/Uuringud/Allokaatorid_uuring_191112.pdf)
    Uuringu soovitus on, et 70% oleks püsikulud ja 30% sõltuks konkreetsest tarbimisest. Praeguse meetme nõue on, et temperatuur oleks reguleeritav vahemikus 18-23 kraadi.

    2. Sügavalt renoveeritud ja soojustatud hoonetel nagu need “A” energiaklassi puhul saavad olema on välisseinte soojapidavus ca 8 korda suurem kui renoveerimata hoonetel ja ca 20 (loe: kakskümmend) korda suurem kui majasisestel vaheseintel. See tähenda, et soojus kandub suurepäraselt läbi vaheseinte.

    3. Väga hästi soojustatud ja soojatagastusega ventilatsiooniga majas tekib ligikaudu pool kogu soojusest mitte küttest vaid inimtegevusest. Tuleb meeles pidada, et iga inimene on ühtlasi ka radiaator võimsusega vähemalt 100-150W. Toasoojuseks muutub tegelikult ka peaaegu kogu tarbitud elekter – valgustus, külmkapp, televiisor. Lisaks tuleb tuppa sooja ka toidu valmistamisest ja pesuprotseduuridest.

    Kui nüüd lisaks eelnenud jutule arvestada, et küttekulu väheneb ~80% ja sellest omakorda 30% tuleks jaotada mõõturite põhjal, siis see osa on praeguse küttearvega võrreldes umbes 5-6%. Lisaks tuleb sellise individuaalse arvestamise teenuse eest kellelegi maksta (vt. näiteks http://www.mesa.ee) ligikaudu samas suurusjärgus kui oleks muutuv osa. Kas sellel on ikka mõtet?

    #545 Vasta

    Tõnis Eelma

    Selgitused:

    Kogu projekt on ühistutele vabatahtlik. Ühistul on alternatiivina võimalik taotleda ainult Kredexi renoveerimistoetust – Tartu linna toetus on mõeldud neile, kes soovivad saavutada elamule suuremat energiatõhusust. On loomulik, et iga toetusega kaasnevad selle kasutamise tingimused, kuid mingit “pähemäärimist” või kellegi ärihuvisid kahtlustama ei pea.

    Seadmete raadioprotokoll selgub hanke tulemusena (see ei pruugi olla Z-Wave) ning sellele esitatakse kõrged turvalisuse nõuded. Ühistul on võimalik otsustada ka kaablilahenduse kasuks.

    Kütte- ja ventilatsioonisüsteem on igal juhul isejuhtiv automaatikareeglite alusel, kuid iga inimese soovid on erinevad ja elanikule süsteemi seadistamise võimaluse andmine on boonus. Tahvelarvuti esmane funktsioon on erineva informatsiooni kuvamine, ehk mis kasu oleks kõigist seadmetest, kui elanik ise mingit infot ei näe?

Vaatad 9 postitust: 16 - 24 (kokku 24)
Vastus teemal: Elektromagnetkiirgus
Sinu andmed:





<a href="" title="" rel="" target=""> <blockquote cite=""> <code> <pre> <em> <strong> <del datetime=""> <ul> <ol start=""> <li> <img src="" border="" alt="" height="" width="">