Raha!

Sellel teemal kirjutas viimati  Raimond Tamm 1 year tagasi.

Vaatad 10 postitust: 1 - 10 (kokku 10)
  • Autor
    Postitused
  • #417 Vasta

    Tiina Saluvere

    Tere!
    Foorum pole küll veel hoogu sisse saanud, kuid on tore, et võimalus on loodud. Olen ise KÜ Aleks juhatuse liige ja vägagi mures selle projekti pärast. Inimeste esmane reaktsioon on tavaliselt ikka see, et kui midagi tasuta saab, siis tuleb võtta! Pean silmas neid lubatud eurorahasid. Aga vähem mõeldakse sellele, mis see tegelikult enda jaoks maksma läheb. Ja need summad on ju väga suured. Hästi, ühistu võtab laenu 20 aastaks, aga kas kõik seda ka maksta jõuavad… Mida siis nendega teha? Kas meie kuldse vabariigi uued kodutud? Ise olen praegu 56, ükski pank ei annaks mulle 20 aastaks laenu, sest enne laenutähtaja lõppemist olen juba ammu pensionär. Kuid kui ühistu võtab, pole probleemi. Maksa, sure või koli välja! Minu küsimus on, kas asjaomase projekti juhid on sellele teemale mõelnud ja milliseid lahendusi nad pakuvad? Või ootab hruštšovkade elanikke ees uus massiküüditamise laine?
    Tiina Saluvere

    #418 Vasta

    Raimond Tamm

    Lp Tiina Saluvere

    Suur tänu teema tõstatamise eest! Loomulikult on elamu rekonstrueerimisele asumine iga ühistu ja selle liikmete jaoks tõsine ning oluline otsus. Rekonstrueerimisega seonduvad kulud ja nende katmise võimalused on vajalik korralikult läbi kaaluda. Olen olnud ühenduses üsna paljude meie sihtgrupi ühistutega ning suurem osa nendest on vajalikud arvutused ära teinud ja neid korteriomanikele tutvustanud.

    Oluline on meeles pidada seda, et ühistutel on küll vajalik rekonstrueerimise omaosaluse katmiseks laenu võtta, kuid samas vähenevad rekonstrueerimise järgselt märkimisväärselt (arvutuslikult isegi kuni 70% ulatuses) elamu küttekulud ning samuti on võimalik ühistul saada täiendavat tulu katusele paigaldatavate päikesepaneelidega toodetava elektri müümisest.

    Kõik senised arvutused on näidanud, et kokkuhoitud küttekulu ning müüdava elektrienergia arvelt on võimalik ära katta valdav osa võetava laenuga seonduvatest tagasimaksetest. Seega kõigi eelduste kohaselt ei toimu isegi panagalaenu tagasimaksmise perioodil (tavapäraselt 15-20 aastat) elanike jaoks igakuiste kulude märkmisväärset kasvu.

    Lugupidamisega,
    Raimond Tamm

    #423 Vasta

    Tiina Saluvere

    Tere!
    Tundub, et minu pikk kiri, mille äsja kirjutasin, ei jõudnudki foorumisse… Panen siis lühidalt paar rida.
    Küsimus: miks kütet ei arvestata mõõtjate järgi? Oleks oluline kokkuhoiu koht. Tarbimisharjumused on erinevad ja igaüks peaks maksma ka vastavalt sellele.
    Tiina Saluvere

    #424 Vasta

    Martin Kikas

    Tere Tiina!
    Saab küll kütet ka mõõta mõõtjate järgi. Antud projektis ei ole see kohustuslik, seda saab otsustada ühistu ise. Oluliselt see kokkuhoidu ei too.
    Hetkel on enamustes ühistutes otsustatud jagada küttele kuluv soojusenergia panna alusel aga saab kasutada igasuguseid muid jagamise/maksmise viise, sõltub ühistu otsusest. Tüüpiliselt on Ühistul leping kaugkütteettevõttega kogu maja varustamiseks vajaliku soojusenergiaga. Maja siseselt juba jagab kulud ühistu oma korra alusel.
    Renoveerimise käigus paigaldatakse regulaarventiilid igale radiaatorile ja see, kes soovib kokkuhoidu ning hoolib keskkonnast ja oma rahakoti sisust saab võimaluse reguleerida ja säästa.
    Eestis on näiteid, kus soojusenergia kulusid küttele arvestatakse tarbimise järgi. Sellisel juhul moodustub maksumus kahest osast, üks on baasosa, mis kõigile võrdne ja teine osa moodustub vastavalt tarbimisele. Probleemiks on kuidas leida õiglane osakaal baasosa ja tarbimisest tuleneva osa vahel. Selle kohta ei ole head reeglit, on olemas uuring (“Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele”, TTÜ, 2012), mis leidis, et väga head reeglit ei ole ning pakkus optimaalseks 75% baasosa ja 25% tarbimisest tulenev osa. Nüüd kui hoone on renoveeritud ja soojusenergiakulud langevad oluliselt (rohkem kui 50%) ning sellest 25% (või mis iganes teine osakaal) moodustab ju veelgi väiksema osa kuludest. Samas, keegi peab hakkama pidama arvestust ja see on omakorda jällegi kellegi aeg ehk samuti kulu. Siin peab nüüd korteriühistu juba kalkuleerima, kas selline viis end ära tasubki?
    Renoveerimisest (majade välispiirete soojustamine, õhutiheduse tõstmine, soojustagastus jpm) enesest tuleb soojusenergia oluline kokkuhoid juba kindlasti ja reguleerimise võimaldamine annab veelgi säästu.
    Alati nõus vastama
    Martin Kikas

    #425 Vasta

    Tiina Saluvere

    Tere!
    Suur tänu põhjaliku vastuse eest! Küsimus ongi siin eeskätt selles, et see küttekulu mõõtmine ei ole KOHUSTUSLIK. Seega ei taheta sellest ühistutes kuuldagi, sest enamus inimesi mõtleb nii: mis on tasuta, seda tuleb võtta täie rauaga ja mis on võrdse hinnaga, sellest tuleb võtta maksimum (ikka see nõukaaegne mentaliteet kahjuks). Olen ise sellega siin oma majas palju kokku puutunud. Meile pandi reguleeritavad radikad juba 2 aastat tagasi, kokkuhoidu sellest ei tulnud. Minu rõõm on see, et ei pea vähemalt saunamiljöös viibima (nagu varem), saad maha keerata. Kuid kui astun naabrite juurde sisse, lõõskab enamasti igalt poolt see saun ikka vastu. Kui minul on nt 2 ruumis keeratud täiesti maha (0 peale) ja ülejäänud kolmes on 1 peal (sellegipoolest on aknad hommikust õhtuni lahti), siis nendes korterites, kus kõik radikad on 5 peal, on tarbimine tõenäoliselt siiski palju suurem… 25/75% ei tundu just väga õiglane, kuid mingi kokkuhoiu siiski annaks. Samas paneks ka ehk neid mõtlema, kellel on 30 kraadi sooja toas…
    Tervitades
    Tiina

    #426 Vasta

    Tiina Saluvere

    veel:
    Nagu ütlesite: “Renoveerimise käigus paigaldatakse regulaarventiilid igale radiaatorile ja see, kes soovib kokkuhoidu ning hoolib keskkonnast ja oma rahakoti sisust saab võimaluse reguleerida ja säästa.”
    Jah, need regulaarventiilid on meil olemas (nagu ka eelmisest kirjast nähtus), aga säästu pole need meile andnud kahjuks. Ei anna järelikult ka edaspidi.
    Mina isiklikult hoolin küll väga nii keskkonnast kui oma rahakoti sisust, kuid oma reguleerimisega saan veidike säästa küll keskkonda, kuid kahjuks mitte seda, mis mu rahakotis on… Ja see oleks ka väga tähtis, sest võetav pangalaen mõjub pisikese rahakoti sisule õige laastavalt!
    Tiina

    #427 Vasta

    Tõnis Eelma

    Tere!

    SmartEnCity projektiga loome igasse renoveeritavasse majja võimaluse termostaadinäite jälgida ja neid kasutada küttearvete jagamisel. Mil määral neid näitusid küttearvete jagamisel kasutada, on iga ühistu enda otsustada, meie kahjuks reegleid ette anda ei saa. Loomulikult toetame lahendusi, mis on suunatud energiatarbimise kokkuhoiule.

    #456 Vasta

    Siim H.

    See võimalus termostaadinäite lugeda on päris hea lahendus,
    oleks aind, et seda siis ka võetakse arvesse küttearvete jagamisel, niimoodi oleks küll võimalik säästa nii keskkonda kui ka raha.

    #466 Vasta

    Tiina Saluvere

    Tere!
    Olen Siimuga 100% nõus: tahaks säästa, aga seda ei arvestata. Miks ei ole see projektis pandud ometi kohustuslikuks, sellest ma aru ei saa. Praegu on mul juba ca kuu aega radikad nulli peale keeratud (õnneks on meil juba uued radikad, ei pea piinlema saunakuumuses), aga küttearve oli 45 euri. Seega maksan selgelt teiste “saunatamised” kinni.
    Tiina

    #469 Vasta

    Raimond Tamm

    Tere!

    Küttekulude jaotamisega seonduvate otsuste vastuvõtmine on korteriühistu võimalus ja õigus ning nutika linnaosa projekti raames selles osas ettekirjutusi teha ei saa. Erinevad korteriühistud rakendavad küttekulude jaotamisel erinevaid metoodikaid. Soovitan korteriühistu üldkoosolekul seda teemat arutada. Kuna rekonstrueerimise tulemusena vähenevad hoone küttekulud märkimisväärselt, siis ei ole rekonstrueerimise järgne küttekulude jaotamise metoodika enam nii suure mõjuga nagu rekonstrueerimata hoone puhul.

    Lugupidamisega,
    Raimond Tamm
    Nutika linnaosa projekti juht

Vaatad 10 postitust: 1 - 10 (kokku 10)
Vastus teemal: Raha!
Sinu andmed:





<a href="" title="" rel="" target=""> <blockquote cite=""> <code> <pre> <em> <strong> <del datetime=""> <ul> <ol start=""> <li> <img src="" border="" alt="" height="" width="">