Raha!

Lp Tiina Saluvere

Suur tänu teema tõstatamise eest! Loomulikult on elamu rekonstrueerimisele asumine iga ühistu ja selle liikmete jaoks tõsine ning oluline otsus. Rekonstrueerimisega seonduvad kulud ja nende katmise võimalused on vajalik korralikult läbi kaaluda. Olen olnud ühenduses üsna paljude meie sihtgrupi ühistutega ning suurem osa nendest on vajalikud arvutused ära teinud ja neid korteriomanikele tutvustanud.

Oluline on meeles pidada seda, et ühistutel on küll vajalik rekonstrueerimise omaosaluse katmiseks laenu võtta, kuid samas vähenevad rekonstrueerimise järgselt märkimisväärselt (arvutuslikult isegi kuni 70% ulatuses) elamu küttekulud ning samuti on võimalik ühistul saada täiendavat tulu katusele paigaldatavate päikesepaneelidega toodetava elektri müümisest.

Kõik senised arvutused on näidanud, et kokkuhoitud küttekulu ning müüdava elektrienergia arvelt on võimalik ära katta valdav osa võetava laenuga seonduvatest tagasimaksetest. Seega kõigi eelduste kohaselt ei toimu isegi panagalaenu tagasimaksmise perioodil (tavapäraselt 15-20 aastat) elanike jaoks igakuiste kulude märkmisväärset kasvu.

Lugupidamisega,
Raimond Tamm

Tere Tiina!
Saab küll kütet ka mõõta mõõtjate järgi. Antud projektis ei ole see kohustuslik, seda saab otsustada ühistu ise. Oluliselt see kokkuhoidu ei too.
Hetkel on enamustes ühistutes otsustatud jagada küttele kuluv soojusenergia panna alusel aga saab kasutada igasuguseid muid jagamise/maksmise viise, sõltub ühistu otsusest. Tüüpiliselt on Ühistul leping kaugkütteettevõttega kogu maja varustamiseks vajaliku soojusenergiaga. Maja siseselt juba jagab kulud ühistu oma korra alusel.
Renoveerimise käigus paigaldatakse regulaarventiilid igale radiaatorile ja see, kes soovib kokkuhoidu ning hoolib keskkonnast ja oma rahakoti sisust saab võimaluse reguleerida ja säästa.
Eestis on näiteid, kus soojusenergia kulusid küttele arvestatakse tarbimise järgi. Sellisel juhul moodustub maksumus kahest osast, üks on baasosa, mis kõigile võrdne ja teine osa moodustub vastavalt tarbimisele. Probleemiks on kuidas leida õiglane osakaal baasosa ja tarbimisest tuleneva osa vahel. Selle kohta ei ole head reeglit, on olemas uuring (“Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele”, TTÜ, 2012), mis leidis, et väga head reeglit ei ole ning pakkus optimaalseks 75% baasosa ja 25% tarbimisest tulenev osa. Nüüd kui hoone on renoveeritud ja soojusenergiakulud langevad oluliselt (rohkem kui 50%) ning sellest 25% (või mis iganes teine osakaal) moodustab ju veelgi väiksema osa kuludest. Samas, keegi peab hakkama pidama arvestust ja see on omakorda jällegi kellegi aeg ehk samuti kulu. Siin peab nüüd korteriühistu juba kalkuleerima, kas selline viis end ära tasubki?
Renoveerimisest (majade välispiirete soojustamine, õhutiheduse tõstmine, soojustagastus jpm) enesest tuleb soojusenergia oluline kokkuhoid juba kindlasti ja reguleerimise võimaldamine annab veelgi säästu.
Alati nõus vastama
Martin Kikas

veel:
Nagu ütlesite: “Renoveerimise käigus paigaldatakse regulaarventiilid igale radiaatorile ja see, kes soovib kokkuhoidu ning hoolib keskkonnast ja oma rahakoti sisust saab võimaluse reguleerida ja säästa.”
Jah, need regulaarventiilid on meil olemas (nagu ka eelmisest kirjast nähtus), aga säästu pole need meile andnud kahjuks. Ei anna järelikult ka edaspidi.
Mina isiklikult hoolin küll väga nii keskkonnast kui oma rahakoti sisust, kuid oma reguleerimisega saan veidike säästa küll keskkonda, kuid kahjuks mitte seda, mis mu rahakotis on… Ja see oleks ka väga tähtis, sest võetav pangalaen mõjub pisikese rahakoti sisule õige laastavalt!
Tiina

See võimalus termostaadinäite lugeda on päris hea lahendus,
oleks aind, et seda siis ka võetakse arvesse küttearvete jagamisel, niimoodi oleks küll võimalik säästa nii keskkonda kui ka raha.

Tere!

Küttekulude jaotamisega seonduvate otsuste vastuvõtmine on korteriühistu võimalus ja õigus ning nutika linnaosa projekti raames selles osas ettekirjutusi teha ei saa. Erinevad korteriühistud rakendavad küttekulude jaotamisel erinevaid metoodikaid. Soovitan korteriühistu üldkoosolekul seda teemat arutada. Kuna rekonstrueerimise tulemusena vähenevad hoone küttekulud märkimisväärselt, siis ei ole rekonstrueerimise järgne küttekulude jaotamise metoodika enam nii suure mõjuga nagu rekonstrueerimata hoone puhul.

Lugupidamisega,
Raimond Tamm
Nutika linnaosa projekti juht