Termiline fotograafia on peaaegu sama kui tavaline värvifoto ainult selle vahega, et pildile jäädvustatakse nähtava valguse lainepikkuste asemel need lainepikkused, mida me nimetame infrapunaseks ja mis on tegelikult soojalained. Teisest küljest võib ette kujutada, et tegemist on hiiglasliku termomeetriga, mis jäädvustab kogu seina temperatuuri korraga.
Tavaliselt kasutatakse termograafiat sooja- ja ka külmalekete leidmiseks. Suurimad soojakaod on külmasildades akende ümbruses, radiaatorite kohal akende all, paneelivuukides ja tellisseintes seotisridade kohal. Renoveeritud hoonete erinevus on silmatorkav. Enamus külmasildasid ja soojust hästi läbilaskvaid alasid on kadunud tänu ühtlasele katkematule soojustusele. Jäänud on vaid külmasillad akende ümbruses ent nendegi soojuskadu on oluliselt vähenenud.
Järgnevalt esitletakse mõned näidispildid Tartu SmartEnCity pilootala majadest koos kommentaaridega. Fotode autoriks on Erkki Jõgi Eesti Maaülikoolist. Tumedam toon hoone seinal tähendab, et sein on sealt külmem ja heledam omakorda, et soojem. Teisisõnu tumedam toon viitab paremale soojustatusele või sellele, et seina taga oleva ruumi temperatuur on madalam (näiteks pööning). Allpool olevate piltide korral tuleb arvestada sellega, et need on pildistatud erineval ajal ja erineva välistemperatuuriga – jaanuaris ja aprillis. Piltide võrdlemisel tuleks esmalt tutvuda vastava pildi temperatuuriskaalaga, sest miinimum- ja maksimumtemperatuuridele vastavad värvid võivad olla erinevad ning ka skaalavahemik võib olla erinev.
Pilt 1.
Järgnev pilt iseloomustab üsna hästi vanu renoveerimata maju – on näha soojuskaod akende ümbruses, radiaatorite asupaigas akende all ja paneelivuukides. Samuti näitab pilt, et majal on külm pööning. Erinev tubade temperatuur võib olla tingitud mitmest asjaolust – tasakaalust väljas küttesüsteem, mööbel paigutatud vastu seina, välisseinte soojustamine seestpoolt jms.
Pildi andmed: kuupäev 02.04.2017; temperatuuri skaala +3…+9 (6) °C; välistemperatuur + 6°C.
Pilt 2.
Väga hästi on näha külmasillad konsoolrõdude kinnituskohtades. Pilt seletab ära, miks on soovitatav rõdud maha lõhkuda ja ehitada uuesti üles selliselt, et nad oleksid soojustatud seinast lahti. Muidugi on ka võimalus rõduplaat soojustada aga see ei ole väga tõhus, sest külmasild on suur ja soojustuse paksusel on piirid ees. NB! Taustal paistev Soola 2 on ehitatud 2015. aastal ja erinevus soojuskiirguses on silmatorkav. Samas on ka sellel hoonel näha, et suurima kiirgusega piirkonnad on akende ümbruses.
Pildi andmed: kuupäev 22.01.2017; temperatuuri skaala -9…+3 (12) °C; välistemperatuur 0 °C.
Pilt 3.
Esimese korruse nurgapealse toa radiaatorid peaksidki kütma kõvemini kui teised, sest selles kohas on suurem kiirgav pind kui “sisemistel” tubadel. Ainult et, kui vaadata ülemist nurgapealset korterit, millel samuti peaks olema selgelt nähtav “särav” radiaator, siis seda me ei näe. Ja kui vaadata alumise korruse paremalt kolmandat ja neljandat tuba, siis on nende radiaatori kohad oluliselt tumedamad, kui paremalt esimesel ja teisel toal.
Pildi andmed: kuupäev 22.01.2017; temperatuuri skaala -9…+3 (12) °C; välistemperatuur 0 °C.
Pilt 4.
Termopilt näitab, et tegemist on tellismajaga. Väga hästi on välja joonistunud sidekivide read seinas. Tellisseinte puhul on ka hästi näha kohad, kus soojustus puudub või on halvasti paigaldatud. Alumise korruse vasakpoolse toa selgelt jahedamaid seinu võib seletada seinte seespoolse soojustamisega, halva radiaatori või mõne muu põhjusega – täpsema põhjuse selgitaks välja hoone soojusaudit.
Pildi andmed: kuupäev 02.04.2017; temperatuuri skaala +3…+9 (6) °C; välistemperatuur + 6°C
Pilt 5.
Veel üks pilt, mis kirjeldab päris hästi omal ajal ehitatud maja. Pilt on “ühtlase rütmiga” – tulevad välja soojuse lekked radiaatorite asupaigas akende all. Mõnes nurgapealses korteris võib sein olla seestpoolt soojustatud või on riidekapid paigutatud vastu seina.
Pildi andmed: kuupäev 02.04.2017; temperatuuri skaala +3…+9 (6) °C; välistemperatuur + 6°C
Liginullenergiahoonete puhul tuleks termograafiline ülevaatus teha pärast ehituse või renoveerimise lõppu. Soovitatav on selline ülevaatus teha kasutades nn. ülerõhu-alarõhu seadet (inglise keeles “blowerdoor” – “puhk-uks”). Selle seadme abil luuakse hoonesse kas üle- või alarõhk tingimustes, kus sise- ja välistemperatuur on oluliselt erinevad. Katse tulemusena nähakse ära nii soojuskadude asukohad kui ka vead õhutiheduses. Korterelamute puhul tuleb test teha tervele hoonele korraga, sest korterid ega ka püstikud ei ole üksinda võttes õhutihedad.