› Foorumid › Küsimused nutikodu kohta › Elektromagnetkiirgus
- This topic has 23 replies, 2 voices, and was last updated 7 years, 1 months tagasi by Tõnis Eelma.
-
AutorPostitused
-
LeaGuest
Tere.
Soovin teada kui suur tuleb nuti kodu elektromagnetkiirguse tase (väljatugevus W/m2) 1 korteri kohta ja kogu kortermaja kohta (nt ca 35 korterit). Kas kaugloetavad arvestid on juhtmevabad või kaabliga? Mis saab inimestest kellele ei ole talutav elektromagnetkiirguse arvatavasti märkimisväärne suurenemine? Kui palju tuleb Telia nutikodu teenuspaketi maksumus?
Parimat.Tõnis EelmaGuestTere!
Vabandame vastuse viibimise pärast. Täpseid näitajaid ei saa me hetkel öelda, sest seadmed on alles hankimisel. Aga üldiselt on juhtmevabade andurite kiirgusvõimsus väga väike võrreldes juba kodudes olemasolevate ja ümbruskonnas leiduvate seadmetega ning seega mingit märkimisväärset elektromagnetkiirguse suurenemist ei toimu.
Kõik hangitavad seadmed vastavad seaduslikult määratud piirnormidele: https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/117082016002
Nutikodu teenuspakett on projektiperioodil (kuni 31. juuli 2021) elanikele tasuta. Sellele järgnevalt on igal korteriomanikul võimalik otsustada, kas soovitakse teenusepaketi kasutamist ka tasu eest jätkata.
Tiina SaluvereGuestTere!
Kõlab muidugi väga hästi, et miski asi on tasuta, aga sugugi tasuta ei ole ju selle süsteemi paigaldamine. Märge ‘tasuta’ on kasutamise kohta esimestel aastatel.
Mind huvitaks selle süsteemi puhul kaks asja. Esiteks muidugi see, kuidas mina konkreetselt saan seda kasutada, mis tulu mul sellest tõuseb, kuidas muudab see mu elu mugavamaks jne – s.t milleks mul seda üldse vaja on. Sellele küsimusele ma seni vastust pole saanud, kuigi olen neil tutvustavatel koosolekutel käinud.
Teine küsimus on see, et tahaks näha, milline see seade välja näeb, palju ruumi võtab jne, et saaks talle aegsasti koha kitsukeses hruštšovka-korteris planeerida.
Tervitades
TiinaRaivoGuestKuidas muudab mikrolaine (mis nutikate seadmetega, smart-tehnoloogiatega paratamatult kaasneb) linna keskkonnasõbralikuks? Ega te ei ole midagi olulist segamini ajanud?
LiisGuestSee projekt on elukeskkonna hävitamine “smart”-sildi all.
Kui nutikate lahendustega kaasnevad terviseriskid, alates unetusest, lõpetades viljatuse, dementsuse ja vähiga, siis kui nutikas see projekt tegelikult ikka on?Kas keegi veel ei tea, et smart-tehnoloogia tekitab mikrolainekiirgust, mis on kuulutatud juba 2011. aastal võimalikuks kantserogeeniks? Sellest ajast lisandunud tõendid on pannud teadlasi nõudma, et klassifikatsioon muudetaks kindlaks kantserogeeniks. (Võite siinkohal uurida ka Eesti viimase aja vähistatistikat.)
Ainuüksi see asjaolu peaks igasugusele mikrolainekiirguse keskkonda lisamisele piduri peale panema. Aga ei. Peitutakse kehtivate normide taha. Kui paljud aga teavad, et Eestis kehtivad piirnormid ei ole kuidagi seotud inimese kui bioloogilise olendi tervise ohutusega? Viidatud piirnormide määrus võtab arvesse ainult kiirguse soojuslikku mõju ja lühiajalist ekspositsiooni. Nutika linna eksperiment tähendab püsivat kokkupuudet mikrolainekiirgusega, millest ei ole pääsu isegi koduseinte vahel.Seepärast küsin – kas projekti raames paigaldatavad seadmed vastavad ka terviseohutuse nõuetele? On neid inimestel testitud? Mõistetavalt saab arvesse võtta ainult pikaajalisi uuringuid, kuna mikrolainekiirguse tõsisemate sümptomite ilmnemine võib võtta üle 10 aasta. Olen täiesti kindel, et selliseid uuringud kasutusele võetavate seadmetega tehtud ei ole – sest need vastavad normidele.
Mikrolaine puhul on paradoksaalne aga see, et organismi bioloogilisi struktuure, sh DNAd lõhkuvad mikrolainesageduse võimsused ei ole suured, vaid tihti on just väikeste võimsuste juures täheldatud rängemaid ja ohtlikumaid mõjusid organismi talitlusele.Et natuke aimu anda Eestis kehtivate normide absurdsusest, vaatame suurusjärke. Kui Eestis kehtiv mikrolainekiirguse piirnorm elupiirkondades on 10.000 mW/m2 kohta (tuletan meelde – lühiajalise kokkupuute ja soojusliku mõju korral), siis Saksamaa Ehitusbioloogia Instituut peab ohutuks taset 0,0001 mW/m2. Aruande Bioinitiative Raport koostanud 29 tippteadlast 10 riigist soovitavad piirnormiks 0,003-0,006 mW/m2. Olen päris veendunud, et juba praegu on sellist fooni Tartus keeruline leida. Mitmete teadlaste kinnitusel elame juba täna ohtlikult tugevas kiirgusväljas ja igasugune kiirguse suurendamine on absoluutselt taunitav! Isegi kui üksikute seadmete tekitatav kiirgus ei ole märkimisväärne, siis me räägime konkreetse projekti puhul ju 900 korterist, lisaks nendele tänavavalgustid, sensorid ja mis kõik veel… Mitu vahetpidamata kiirgavat seadet kokku lisandub? Miks me sellest ei räägi? Milline saab olema lisanduv kiirgusfoon kokku?
Arvestades juba olemasolevat fooni, eriti kortermajades, on sellise projekti tagajärjel tekkiv kiirguskeskkond ja selle mõjud elanike tervisele täiesti prognoosimatud. Ühesugused raadiolained liituvad, aga liitunud väljade võimsus mitte ei liitu, vaid korrutub! Ja mitte miski ei anna alust arvata, et sellise nutikuse ja väidetava keskkonnasäästlikkusega kaasneks inimestele parem tervis ja enesetunne.
Kui palju inimesi kannatab juba praegu unehäirete all, mis on mikrolainekiirguse üks sagedasemaid “kõrvalmõjusid”? Ja kas te teate mõnda kohta Tartus, kus puudub mikrolainekiirguse foon, kus inimesed saavad käia end liigsest kiirguskoormusest maha laadimas ja “nutikast” keskkonnast puhkamas?Seepärast ma ei pelga välja öelda, et minu hinnangul on SmartEnCity projekti puhul tegemist inimkatsetega. Linnainimesed muudetakse katsejänesteks ja tänu igasugustele peibutustele – a’la keskkonnasäästlikkus, kokkuhoid, väiksem jalajälg, tasuta katseperiood, mugavam ja lihtsam elu – on nad sellega ka heal meelel nõus. Kas peale lõksu on veel kohti, kus midagi tasuta saab?
Kas nuti-linnaosa ettevalmistajad on teinud küsitluse kohaliku elanikkonna seas (kellest arvestuslikult 30% on tundlikud elektromagnetväljadele) ja küsinud nende nõusolekut?
Mõistlik oleks inimestele jätta alles looduslikud-loomulikud harmoonilised sagedused ja mitte lisada toksilisi kiirguskoormusi, ükskõik, kui üllas idee selle taga on. Selle all kannatavad kõik eluvaldkonnad ja neile, kes oskavad ja tahavad vaadata, on tagajärjed juba näha.
LeaGuestPalun SmartEnCity eestvedajate poolt vastuseid järgmistele küsimustele:
Kui ei soovi tõepoolest oma korterisse nutikodu soetada, ega nende seadmete keskel elada, tervislikel põhjustel, siis kas on mõeldud kuidagi kompenseerida seda ebamugavust, ja äärmisel juhul kolimist?
On teada juhtumeid, kus nt südamestimulaatorit häirib isegi telekapult.
Kas on tehtud uuring või küsitlus kas inimesed üldse tahavad nutiseadmeid oma koju? Või on tõesti tegemist suuremastaapse inimkatsega, nagu oma postituses ütles Liis?
Kui suured on Tartu kesklinna elektromagnetkiirguse näitajad? Kui te olete selle nutikodu projektiga välja tulnud, siis peaks need arvud teil teada olema.Tiina SaluvereGuestTere!
Tundub kahjuks nii, et see foorum on tehtud üksnes selleks, et inimesed saaks oma hirme-muresid kurta, omavahel kogu seda värki kiruda jne, kuid mitte selleks, milleks see algne eesmärk lootusi andis: arutada spetsialistiga neid probleeme, et ehk võtaks mõned hirmud maha, et ehk saaks targemaks… Kahjuks seda ei ole! Ei spetsialisti ega vastuseid küsimustele! Seda kahtlasem tundub kogu see projekt…
TiinaTõnis EelmaGuestTere!
On ilmselge, et elamine tänapäeval linnakeskkonnas tähendabki viibimist erinevate elektromagnetkiirguse allikate mõjuväljas, seda ka näiteks tervishoiuasutustes. Soov elada võimalikult kiirgusvabas keskkonnas tähendaks elamist maal, elamu seinte fooliumiga varjestamist ja enamikust elektriseadmete kasutamisest loobumist.
SmartEnCity projekt ei ole vandenõu ega elukeskkonna hävitamine, vaid soov suunata inimesi oma energiatarbimist vähendama. Nutikodu on üks vahend võimaldamaks inimestel oma energiatarbimist jälgida ja seeläbi ka oma tarbimist säästlikumaks kohandada. Projektiga liitumine on korteriühistutele vabatahtlik.
Nagu eelnevalt kirjutatud, on lisanduvate seadmete mõju võrreldes olemasolevate mobiilside seadmete kiirgusega vähene. Kindlasti ei saa nõustuda väitega, et “liitunud väljade võimsus mitte ei liitu, vaid korrutub”.
Mikrolainekiirguse mõju tervisele on palju uuritud ja arvamusi on erinevaid. Võibolla üks viide laiapõhjalisemale uuringule on siin:
http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_041.pdfLühikokkuvõtte selle kohta leiab http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consultations/public_consultations/scenihr_consultation_19_en ja http://tervis.postimees.ee/3141543/kas-elektromagnetvali-kahjustab-meie-tervist
LeaGuestTere, SmartEnCity eestvedajad!
Ootan vastuseid ikka veel ka oma küsimustele 26-ndast märtsist, mis kokkuvõtlikult olid järgmised:
1. Kui ei soovi tõepoolest oma korterisse nutikodu soetada, ega nende seadmete keskel elada, tervislikel põhjustel, siis kas on mõeldud kuidagi kompenseerida seda ebamugavust, ja äärmisel juhul kolimist?
2. Kas on tehtud uuring või küsitlus kas inimesed üldse tahavad nutiseadmeid oma koju?
3. Kui suured on Tartu kesklinna elektromagnetkiirguse näitajad?Tiina SaluvereGuestTere!
Ma ei ole ka oma 16. märtsi küsimustele veel vastuseid saanud kahjuks! Kuu saab kohe täis! Ei hakka neid küsimusi siin üle kordama, sest nad on kõigile (ka sellele, kes vastama peaks!) nähtavad.
N-ö spetsialist, kes meile kõigile üldiselt vastas, tõi minu küsimusega riivavalt (miks on kasulik?) välja ehk selle, et hakata säästlikult tarbima, jälgida tarbimist. Ohh! Selle peale on raske midagi mõistlikku kosta. Mis mõttes ma selle nutikoduga siis rohkem jälgin??? Maksan ju iga kuu arveid ja mõõtjatelt saan iga kell näite vaadata – ma olen täpselt kursis, palju ma midagi tarbin. Kuidas saab see nutikodu mind selles aidata?
TiinaTõnis EelmaGuestTere!
Täname aktiivseid foorumikasutajaid ja püüame vastata kerkinud küsimustele.
1. Kui ei soovi tõepoolest oma korterisse nutikodu soetada, ega nende seadmete keskel elada, tervislikel põhjustel, siis kas on mõeldud kuidagi kompenseerida seda ebamugavust, ja äärmisel juhul kolimist?
Vastus: Meie andmetel renoveeritud elamute korterite hind tõuseb hüppeliselt ja kindlasti on võimalik kasudega vahetada oma korter mitterenoveeritavasse elamusse. Rohkem oleme kuulnud pahameelt elamutest, mille ühistud ei ole otsustanud renoveerimise kasuks.
2. Kas on tehtud uuring või küsitlus kas inimesed üldse tahavad nutiseadmeid oma koju?
Vastus: SmartEnCity projekti raames uuritakse aktiivselt elanike arvamust ja selle muutusi. Kahjuks tuleb tõdeda, et osavõtt meie esimesest küsitlusest (http://tarktartu.ee/kusitluse-kokkuvote/) oli üsna napp, kuigi küsitlusankeet pidi jõudma iga pilootala elaniku postkasti. Praegu on käimas põhjalikum pilootala elanike küsitlus Tartu Ülikooli poolt ning vastamishuvi ei ole endiselt eriti tõusnud.
Näiteks Suurbritannias on otsustanud, et aastaks 2020 paigaldatakse kõigisse kodudesse nutikad energiatarbimismõõturid. Eelmisel aastal, kui oli paigaldatud juba rohkem kui 3,5 miljonit mõõturit, viidi elanike seas läbi uuring, milles osales rohkem kui 10 000 inimest. Uuringust selgus, et
80% vastanutest on pärast nutikate mõõturite paigaldamist muutnud oma käitumist energiatarbimise vähendamiseks;
79% vastanutest soovitavad kaugloetavaid mõõtureid teistelegi;
78% infopaneeli omanikest jälgivad seda regulaarselt.3. Kui suured on Tartu kesklinna elektromagnetkiirguse näitajad?
Vastus: Selle kohta meil andmed puuduvad. Need näitajaid on pidevas muutumises ning paiguti erinevad.
4. Kuidas mina konkreetselt saan seda (nutikodu) kasutada, mis tulu mul sellest tõuseb, kuidas muudab see mu elu mugavamaks jne – s.t milleks mul seda üldse vaja on?
Vastus: Nutikodu kasutamisel võib eristada kolme suuremat eesmärki: energiasääst, turvalisus ja mugavus. SmartEnCity keskendub neist esimesele, aga nutikodu lahendus loob kõigile elanikele/ühistutele võimalused laiendada süsteemi vastavalt oma soovidele ja vajadustele. Elaniku esmane kasu võiks olla võimalus jälgida oma energiatarbimist, mitte muretseda näitude edastamise pärast, saada erinevat informatsiooni, sh häireolukordadest.
5. Tahaks näha, milline see seade välja näeb, palju ruumi võtab jne, et saaks talle aegsasti koha kitsukeses hruštšovka-korteris planeerida.
Vastus: Ruumi need seadmed eriti ei võta. Keskseadmeks on reeglina väike karbike, mis võiks paikneda ruuteri või televiisori juures või muus internetiühendusega kohas, soovituslikult korteri keskosas. Juhtpaneeliks on planeeritud väiksem tahvelarvuti, millele tuleb soovituslikult leida seina peal sobiv koht.
Eestis levinud nutikodu lahendustest on sarnaseim Indome, mille kohta leiab youtube’ist erinevaid tutvustavaid videoid, nt https://www.youtube.com/watch?v=SlRMXZ14WHw
Tiina SaluvereGuestTere!
Suur tänu vastuste eest! Siiski veel paar küsimust/täpsustust.
Kokkuhoiu teema nutikoduga. Ikka ei saa aru. Elektri ja gaasi osas ei oska eriti kokku hoida, sest pimedas istuda ei taha ja pesu ja ennast on vaja pesta ja suppi tahaks ka soojendada, mitte külmalt süüa. 🙂 Need arved (gaas, elekter) ei ole ka ülejõukäivad. Küll aga on selgelt väga karm (vähemalt meie majas) küte, millest saaks kõva kokkuhoiu, sest pidevalt toimub ka raske ülekütmine, kuid seda ei mõõdeta ega hakatagi mõõtma. Seega mina siin kokkuhoiu kohti ei näe kahjuks.
Mis puutub küsitlustesse, siis minuni pole jõudnud ei see ankeet ega ka TÜ uuring, kuigi elan pilootalal ja meie maja on juba ka projektis sees. Ju need teie küsitlejad ei ole siis küllalt usinad olnud, usun, et vastajaid leiduks küll. Ilmselt peate neile oma kohustusi/lubadusi meelde tuletama!
TiinaTõnis EelmaGuestTere!
Küttekulude jagamisel tarbimise arvestamine on iga ühistu enda kätes. Nutikodu loob eeldused küttetarbimise mõõtmiseks, kas ja kuidas seda arvestada, peab ühistu ise otsustama. Mõistlik on seda skeemi arutada esimese kütteperioodi järel, kui saab täpsemalt koos konsultandiga tarbimisnäite uurida. Ka elektrikulude puhul on mõeldav nt börsihinnaga paketi puhul saada nutikodu lahendusest infot jooksva elektrihinna kohta ja vastavalt sellele tarbimist kohaldada.
Küsitluste levitamisel palusime abi ühistute juhatustelt, seega saate oma maja sees uurida, kas ankeedid jõudsid elanikeni. TÜ teeb oma uuringut valimipõhiselt, st intervjueeritakse valimisse sattunud elanikke.
LiisGuestTeie viidatud “laiapõhjaline uuring” on uuringust kaugel. SCENIHRi näol on tegemist Euroopa Komisjoni erikomisjoniga, mille sõltumatusest me kahjuks rääkida ei saa. Selle kaks liiget on elektromagnetväljade (EMV) teemal eksperdid, kumbki nendest aga ei ole seda tervise valdkonnas ning mõlemad on varasemalt teada oma tööstuse huvide poole kallutatuse (üks neist ka endine telekommunikatsioonitööstuse töötaja) ning veendumuse poolest, et EMVd ei kujuta endast tervisele ohtu. Ülejäänud liikmetest suurem osa on samuti seotud telekommunikatsioonitööstusega. Seetõttu võime päris kindlad olla, et komisjoni liikmed on valitud spetsiaalselt nende eelhäälestatuse järgi ja mingist püüdlusest selgitada välja objektiivne tõde EMVde tervisemõju kohta ei saa siin juttugi olla. Teiseks on komisjon ilmselgelt ignoreerinud aina kuhjuvaid teaduslikke tõendusmaterjale ja uuringutulemusi EMVde negatiivse tervisemõju kohta. Tasub kindlasti tutvuda kaebusega, mille esitasid SCENIHRi aruande kohta 20 ühingut 12st Euroopa riigist: http://www.iemfa.org/wp-content/pdf/Complaint-to-the-European-Commission-SCENIHR-2015-08-31.pdf .
Samas on meil kümneid tuhandeid teaduslikke eelretsenseeritud artikleid, mis on SCENIHRi seisukoha ümber lükanud ja tõestavad, et EMVdel on negatiivne mõju inimese tervisele kehtestatud normidest OLULISELT MADALAMATE kiirgustasemete juures ning et praegused standardid on kehtestatud täiesti valedel alustel ja neid ei saa inimese tervisemõju puudumise kinnitamisel arvesse võtta. Samuti tehakse kõikjal maailmas aina rohkem poliitilisi algatusi ja üleskutseid vähendada EMVde fooni, kuni meil ei ole täit kindlust, et need on ohutud. Teiste seas on sellise üleskutse avaldanud ka Euroopa Parlament. Praegu näitavad iga päev lisanduvad teaduslikud artiklid kahjuks hoopis seda, et elektromagnetkiirgus on inimeste jaoks palju ohtlikum, kui me seda endale teadvustame. Seepärast on igasugune tehisliku mikrolainekiirguse lisandumine taunitav.Loomulikult ei ole energiatarbimise vähendamisele suunamine iseenesest halb mõte, kuid seda ei tohi teha inimeste tervise arvel ja asjatuid riske võttes. On olemas ka lahendused, mis ei tekita mikrolainekiirgust – miks neid ei kasutata? Nutikas saab olla ka ilma kiiritamata.
Tõnis EelmaGuestTere!
EMV tervisemõjude osas on palju eriarvamusi ja kummagi poole esindajad ei ole suutnud teist poolt oma argumentidega veenda. SmartEnCity projekti ei tehta inimeste tervise arvel ja asjatuid riske ei võeta. Lisanduvad seadmeid ei muuda oluliselt kiirgusfooni, milles me praegu oleme harjunud elama.
Nutikodu tehniline lahendus on valitud tulevikku vaatavalt arvestades vastava valdkonna arengusuundi. Selle loomisel on püütud arvestada võimalusega, et inimesed saaksid ise sobivaid seadmeid oma nutikodu lahendusse juurde lisada ning et ehitustööd võimalikult vähe sekkuksid korterite sisemusse.
-
AutorPostitused