Tartu Energia 2030+ ehk Tartu uue kliima- ja energiakava kaasamistegevuste grupp kogunes taas 8. oktoobril Tartu Loodusmajas, et arutada äsja avalikustatud kliimakava tegevuskava mustandit ja edasisi ühiseid tegevusi.
Hoolimata prognoosidest pole tarbimine vähenenud
Kohtumisel osales kümmekond Tartu organisatsiooni, seltsi ja ühingut, mitmed juba teist korda, kelle kõigi ühine eesmärk on aidata panustada kliimakava kokku panemisse ja hilisemasse realiseerimisse.
Tegevuskava mustandist selgub, et tarbimine on Tartus viimase kümnendi jooksul aina kasvanud ning suurimateks tarbijateks on jätkuvalt ettevõtted ja avalikud asutused. Osalejad pakkusid siin ühe lahendusena avaliku kampaania korraldamist, mis kutsuks üles Tartu teenusettevõtteid omandama rohelise kontori või planeerimise põhimõtteid. Ökoinnovatsioonile keskendumine aitaks vähendada firmade jalajälge ja näitaks eeskuju ka teistele.
Linnavalitsuse esindaja Kaspar Aleva sõnul on kollektiivsed muudatused igasuguse säästu saavutamisel väga olulised. “Me võime ehitada ükskõik kui hea maja, aga kui radikad on põhjas ja aknad lahti, siis ei ole siin mingit energiasäästu,” rõhutas Kaspar inimeste õige käitumise olulisust.
Samas tuleb tõdeda, et Tartu tarbija pigem ei ole huvitatud, kas tema teenusepakkujatel on rohesertifikaadid – olukord, mille lahendamisele aitaks samuti kaasa tartlaste teadlikkuse tõstmine.
Vabatahtlik leping kui viis toetuse väljendamiseks
Veel üks oluline teadlikkuse ja kliimakavale toetuse avaldamise vahend on vabatahtlikud lepingud, mida linnavalitsusel on pärast Tartu Energia 2030+ vastuvõtmist plaanis asuda sõlmima nii kohalike ettevõtjate, kuid ka korteriühistute ja indiviididega. Selline toetusleping, kus on ühistute ja indiviidide puhul kirjas olulisimad säästvat ja rohelist eluviisi hõlmavad tegevused, aitaks kaasa kliimakavas toodud eesmärkide täitmisele ja tagaks kogukonna poolse toetuse.
Sarnast toetust ootab linnavalitsus ka ettevõtetelt, kuid ootused neile on kõrgendatud – kuna energiasääst on äärmiselt oluline igale suurettevõttele, julgustatakse ettevõtjaid ka leidma viise konkreetsete investeeringute tegemiseks, mis aitaks seda säästu tulevikus saavutada. Abi ja nõustamist pakuks siin Tartu Regiooni Energiaagentuur.
Sellise toetuslepingu teeks kõigi sihtgruppide puhul veelgi mõjusamaks, kui iga allakirjutanu saaks ise endale eesmärgid seada, mille täitmist automaatne süsteem teatud ajavahemike tagant kontrollib. Samuti peaks tagama, et toetust väljendanul on saadaval vajalik info ja ressursid, mis aitaksid oma toetuskohustuste täitmisel.
Järgmine kaasamise ümarlaua kohtumine leiab aset novembris, kus on juba plaanis rääkida lähemalt Eesti süsinikneutraalsuse kavast ning käia esmakordselt ka objektikülastusel. Ümarlauaga saab liituda iga huvitatud organisatsioon, palun võtke selleks ühendust andra@ibs.ee.
