Kui soovid midagi täiendavalt küsida, siis saada oma küsimus aadressil raimond.tamm@raad.tartu.ee või kasuta küsimusevormi.
Projektist | Renoveerimine | Eelarve | Soe vesi | Aknad | Ventilatsioon | Nutikodu | Päikesepaneelid | Kunst
Projektist
Milleks seda projekti üldse vaja on?
Projekti üldisem eesmärk on muuta Tartu veelgi keskkonnasõbralikumaks linnaks vähendades oma ökoloogilist jalajälge elanike keskkonnateadlikuma käitumise, taastuvenergia kasutamise ja kaasaegse tehnoloogia rakendamise kaudu.
Kust saame projekti kohta rohkem infot?
Projektil on oma koduleht http://tarktartu.ee/, kust leiab ka kontaktandmed, ja Facebooki leht https://www.facebook.com/tarktartu. Meili teel info saamiseks on võimalik liituda projekti infolistiga.
Kuidas saab projektiga liituda?
Liitumistaotluste vastuvõtt on lõppenud.
Mille järgi majad valiti?
Toetust võisid taotleda kõik pilootalasse jäävate elamute ühistud. Toetuse saamise tingimuseks oli koostada tingimustele vastav renoveerimisprojekt ja see ellu viia. Toetust anti taotluste saabumise järjekorras kokku kuni 20 majale.
Miks tähtajad on seatud nii lühikesed? Käib suur kiirustamine.
Tähtajad on seatud projekti ja Euroopa Komisjoni finantseerimise järgi.
Renoveerimine
Kas hruštšovkadele on tehtud tehnilisi prognoose? Kas maja olemasolevaid konstruktsioone on ka kontrollitud?
On tehtud uuring tellistest korterelamutele, see on saadaval Kredexi kodulehel. Välisseinte kaitsmine pikendab elamu eluiga olulisel määral.
Kas energiatarbimise lõpptulemus 90 kWh/m2/a on rehkenduslik või tegelikult mõõdetav?
Projektis on energiatarbimine arvutuslik ja ehitada tuleb vastavalt projektile. Kaheaastase monitoorimisperioodiga teeme kindlaks tegeliku tarbimise.
Kas ehitustegevusele antakse ka garantii?
Kredexi nõue on ehitajapoolne 5-aastane garantii. Eesti ehitusseadus nõuab vähemalt 2-aastast garantiid.
Kas on üheselt mõistetav definitsioon energiatõhususest?
On olemas vastav metoodika, kus on see defineeritud.
Kui kõik süsteemid ja ventilatsioonid on ära vahetatud, siis kas hilisem remont korterites jääb korteriomanike enda kanda?
Renoveerimisest tingitud sisetööd on abikõlbulik kulu, mõistlik on need ehitusprojekti osana teostada. Kuna tegemist on kompleksse renoveerimisega, siis tasub mõelda kõigile elamu ja selle ümbruse parendustööde lisamisele ehitusprojekti, isegi kui vastavad kulud ei ole abikõlbulikud.
Kas seoses renoveerimisega tehakse ka korterites sees midagi?
Täpne tööde ulatus sõltub renoveerimisprojektis valitud lahendustest ja seni tehtud renoveerimistöödest. Korterites toimuvat mõjutavad ventilatsioonisüsteemi ehitamine, kütte- ja veetorustiku uuendamine, akende vahetus ja nende viimine soojustuse tasapinda, internetiühenduse loomine.
Kas saame kaasa rääkida oma maja välimuse osas?
Jah. Sobilik välimus leitakse ühistu, projekteerija ja selleks projektiks valitud kunstnike vahelises koostöös.
Kas trepikodades tehakse ka midagi?
Jah, ka trepikodades tuleb tagada mõistlik sisekliima nii temperatuuri kui õhuvahetuse mõttes. Projekteerimise käigus tasub kindlasti läbi mõelda, milliseid muutusi trepikojas oodatakse (valgustus, kaablikanalid jms).
Kas lifti saab paigaldada? Kas on abikõlbulik?
Lifti saab soovi korral majale paigaldada. Kredexi puhul ei ole tegemist abikõlbuliku kuluga ja toetus sellele ei laiene, Tartu linna toetus laieneb kogu ehitusprojektile.
Kui vana võib olla energiaaudit?
Pole ajalist piirangut.
Kas ehitusprojekti võib lisada asju, mida toetused ei kata, kui need eraldi ära märkida?
Jah, võib.
Millal võib ehitushankega alustada?
Hankega võib alustada pärast esialgset Kredexi toetuse eraldamise otsust. Konsultatsioone võib alustada pärast ehitusprojekti valmimist.
Kas keldrid on Kredexi abikõlbulik kulu?
Kui keldribokside ümberehitus on seotud tehnosüsteemide või energiasäästuga, siis on.
Kas pärast renoveerimist elektritarve suureneb?
Elamu energiatarbimine väheneb. Elektritarbimine väheneb säästlikuma valgustuse jms arvelt, suureneb ventilatsioonisüsteemi arvelt. Lisaks toodetakse elektrit päikesepaneelidega, nii et kokkuvõttes elektritarbimine väheneb.
TTÜ 2017. aasta uuringu kohaselt hindasid 38% vastanutest, et renoveerimise järgselt on nende kulud jäänud renoveerimiseelsele tasemele ja 27,5 % vastanutest hindas, et kulud veidi kasvasid. Keegi vastanutest ei toonud välja, et kulud oleks selgel kasvanud. Uuring on kättesaadav Kredexi kodulehelt:
Kas radiaatoritele tulevad termostaadid?
Jah. Eesmärk on, et oleks võimalik toatemperatuuri reguleerida.
Mis saab, kui keegi nö sooja maha keerab?
Rekonstrueerimise järgselt on temperatuur korterites reguleeritav vahemikus 18-23 kraadi.
Idee: Miks ei võiks keldris olla pesuköök?
Eelarve
Millised kulud on abikõlblikud?
Kredexi toetatavad on otseselt energiasäästuga seotud tööd. Tartu linna toetus rakendub tervele ehitusprojektile, kui selle tulemusena renoveeritakse elamu energiaklassi A.
Kuidas jagunevad tegevuste proportsioonid renoveerimiskulu sees (kui suur osa on ventilatsioonil, küttel jms)?
Ühe arvestusliku näite leiate meie kodulehelt.
Kui palju mu kodukulud vähenevad pärast renoveerimist?
Täpne renoveerimisjärgne kulu sõltub renoveerimistööde hulgast, maksumusest ja elanike tarbimisharjumustest. Kuid üldjuhul ületab energiasäästust ja päikeseenergiast saadav hinnavõit energiasäästuks tehtud kulutused.
Kui palju maksab kunstiteos?
Kunstiteose maksumuseks on arvestatud 8000 €, millest 3000 € ulatuses on võimalik taotleda toetust Tartu Linnavalitsusest ja 5000 € jääb ühistu kanda (võib kasutada selleks ka Tartu linna poolt SmartEnCity vahenditest makstavat rekonstrueerimistoetust). Kõnealune 3000-eurone toetus lisandub Tartu linna poolt pakutavale rekonstrueerimistoetusele, et luua korterelamu rekonstrueerimisel korterelamu vahetusse ümbrusesse või välisseinale kunstiteos.
Kui suure väljaminekuga peaks ühistu arvestama projekteerija/tehnilise konsultandi palkamisel? Kas KredEx hüvitab need kulud täielikult?
Projekteerimise maksumus on keskmiselt 20 000 eurot. Tehnilise konsultandi tasu on vahemikus 20-30 eurot tund, kokkuvõttes keskmiselt ca 7000 eurot elamu kohta. Kredex hüvitab tehnilise konsultandi ja ehitusjärelvalve ning projekteerimisega seotud kuludest 50% pärast renoveerimistööde elluviimist.
Kuidas toimib täpselt rahastuse süsteem? Ühistu laen, ehitajale maksmine ja linna toetuse saamine – mis etappides see toimub, kuidas tagada ühtlane rahavoog ja tööde teostamine? Kas ühistu võib ka hätta jääda ja projekt põruda? Mis mehhanismid seda ennetavad?
Täpsed ehitustööde eest tasumise tingimused lepitakse kokku ehituslepingus, aga üldjuhul koostatakse ehitaja poolt igakuiselt õiend möödunud kuul teostatud ehitustööde kohta ning selle alusel väljastatakse korteriühistule tasumiseks arve. Esimestel perioodidel on korteriühistul vajalik ehitajale tasuda kas omavahenditest või siis võetava laenu arvelt. Tartu linna rekonstrueerimistoetuse esimeseks väljamakseks on võimalik esitada avaldus siis, kui teostatud on 40% ehitustööde kogumahust, teiseks väljamakseks siis, kui teostatud on 85% tööde kogumahust ning kolmandaks väljamakseks peale ehitustööde lõpetamist. Kredexi toetuse puhul on võimalik esitada avaldus esimeseks väljamakseks siis, kui teostatud on 80% ehitustööde kogumahust ning teiseks väljamakseks peale ehitustööde lõpetamist. Tulenevalt ehituslepingu ja toetuste maksmise tingimustest võib korteriühistul tekkida vajadus kasutada lisaks rekonstrueerimiseks võetavale laenule ka arvelduslaenu, et kõik arved saaksid ehitajale tähtaegselt tasutud ning ehitustööd sujuksid. Hästi läbi mõeldud tegutsemine, mõistlikud ehituslepingu tingimused ning piisavas mahus pangalaenude kaasamine on peamiseks garantiiks, et rekonstrueerimise finantseerimine sujuks tõrgeteta.
Kas Kredexi rahastuse loogika ja protsessi saaks kodulehele ka lisada?
Kredexi taotluse protsessi leiab siit.
Mis on must stsenaarium? Ehitushinnad on tõusnud jmt.
Ühistu saab kasutada kahte toetust samal ajal ja see on väga harukordne võimalus, isegi kui lõplik hind tuleb kõrgem kui mõned aastad tagasi. Ühistul on võimalus ka Tartu toetusest loobuda, ümber projekteerida ning ehitada ainult KredExi toetuse tingimustest lähtuvalt.
Mis saab, kui ehitaja ei jõua tähtajaks valmis?
Ehituslepingus tuleb kõik tähtajad fikseerida. Võimalik lisada leppetrahvid ja muud kokkulepped. Kui on näha, et ehitus ei valmi Tartu LV toetusmääruses sätestatud tähtajaks, tuleb sellest viivitamatult LV-le teada anda.
Kuidas käib ehitusjärelvalve protsess?
Tuleb teha hange, tihedalt monitoorida. Kvaliteetne ja korralik järelvalve on võimalik ja avalik sektor juba rakendab neid nõudeid väga karmilt.
Soe vesi
Kui soe vesi läheb üle tsentraalseks, siis kas maja vajab uut torustikku?
Jah, vaja on rajada majasisene sooja vee torustik.
Mis saab gaasiboileritest?
Üks toetuse saamise tingimusi on minna elamus üle tsentraalsele sooja vee süsteemile, lähtuvalt energiasäästu, ohutuse ja hoolduskulude kokkuhoiu printsiipidest. See tähendab gaasiboileritest loobumist.
Kas tsentraalse sooja vee jaoks lähevad Tiigi tänavalt trassid läbi või peab neid rajama hakkama?
Ei pea sooja vee trasse rajama, soe vesi tuleb samast soojussõlmest, kust küte.
Kas peab ilmtingimata ikkagi sooja vee torustiku välja ehitama? Sellised ümberehitused on väga keerulised, väga raske on korteritesse pääseda, seal ümber ehitada. Miks ei võiks jätkata gaasivee süsteemi kasutamist?
Oluline on saavutada energiatarbimise tase kuni 90 kWh/m2/a. Lisaks energiasäästule maandab see vanade gaasiboileritega ja gaasi ventilatsiooniga seotud riske ning lisab vannituppa avarust.
Aknad
Aknad, mis tuleb tõsta tasapinda – kas ka äsja vahetatud aknaid tuleb liigutada?
Jah, hruštšovkade puhul ei ole muidu võimalik nn külmasildu vältida.
Kui korterisse on hiljuti paigaldatud uued kahekordse klaasiga pakettaknad, mis ei vasta energiasäästu nõuetele, kas nad tuleb ikkagi välja vahetada?
Energiasäästu nõuetele mittevastavad aknad tuleb välja vahetada.
Kas akende puhul on nõudeks kolmekordsus?
Energiaklassi A saavutamiseks tuleb eeldatavalt paigaldada kolmekordse klaasiga pakettaknad.
Ventilatsioon
Mida tähendab soojatagastusega ventilatsioon?
Soojustagastusega ventilatsioon tähendab, et korterist väljuva õhu soojust kasutakse sissetuleva värske õhu soojendamiseks. See tagab olulise energiasäästu ruumide temperatuuri hoidmisel.
Kas tuleb kaks erinevat ventilatsioonisüsteemi?
Ei, tuleb üldventilatsioon. Sissepuhkesüsteemi torustik on seina taga, õhk tuleb tsentraalsest ventilatsiooniseadmest.
Kas ventilatsioon teeb müra?
Kredexi tingimustes on sätestatud mürataseme piirnormid, mida ei tohi ületada, kuid täiesti hääletu ventilatsioonisüsteem kindlasti ei ole.
Kui töökindlad on CO2 andurid?
Väga töökindlad, sest on ühendatud kontrollmehhanismiga süsteemi, mis annab andurite (mitte)töötamisest märku. Hooldada on ikka vaja.
Kui palju CO2 andureid peaks olema?
Kõige parem oleks, kui andurid paikneksid igas ruumis, aga kuna andurid on kallid, siis korteri peale võiks olla vähemalt üks andur. Kui õhuliikumine on olemas, siis reguleeritakse ventilatsiooni vajaduspõhiselt terves korteris.
Kas ventilatsiooni kinni keerata on võimalik?
Nutikodu
Milleks on nutikodu vaja?
Projekti esmane eesmärk on energiasääst ja tarbimise keskkonnasõbralikumaks muutmine. Nutikodu on sellest üks osa, võimaldades oma tarbimist jälgida, teistega võrrelda ja oma otsuseid suunata. Energiasääst ei tule ainult soojustamisest ja muudest renoveerimistöödest, vaid ka elanike käitumise ja harjumuste muutumisest.
Kas olemasolevad mõõturid tuleb välja vahetada?
Osadele mõõturitele on võimalik paigaldada kauglugemist võimaldav lisaseade. Aga soovitatav on mõõturid välja vahetada, et kogu majas oleksid ühesugused mõõturid.
Kas olemasolevad katkised fonolukud saab ka meetme abil välja vahetada?
Fonolukud jm sarnased lahendused ei ole Kredexi meetmest toetatavad. Samas on mõistlik see soovi korral lisada ehitusprojekti, Tartu linna toetus rakendub terviklikule elamu rekonstrueerimisprojektile.
Kas nutikodu eeldab ka Teliaga internetiühenduse lepingut?
Ei, internetiühenduse pakkujate osas piiranguid ei ole. Korterid, milles pole hetkel internetti, tuleb võrku ühendada. KÜ saab teenusena võtta majale internetiühenduse, mida jagada ühenduseta korteritesse. See välistab võimaliku probleemi, et osad inimesed ei taha sõlmida internetilepingut.
Kui nutikasse korterisse paigaldatakse ka CO2 kontsentratsiooni vähendav ventilatsioon, kuidas see toimib? Kuidas see paigaldatakse, see on niivõrd keeruline – kas toimivus on tagatud?
Projekteerijad on öelnud, et see on teostatav. Ja isegi kui see tundub esmapilgul tülikas protsess, siis ei maksa niiviisi mõelda – kui maja läheb täiesti ümberehitusele, siis tuleks kasutada võimalust ja teha ära kõik tegemist vajavad tööd. Ei tohiks mõelda, et seda ei tee, see on tülikas.
Kui me maja ära rekonstrueerime, paneme nutikad seadmed, siis kui palju on seadmete jooksvad hoolduskulud jms? Kas selle kohta on ka mingi rehkendus tehtud?
Nutiseadmete puhul kuumaksu ei ole. Seadmetel on garantii ja see rakendub terveks projektiperioodiks (kuni juuli 2021). Projektiperioodi järel on nutikodu hoolduskulu eeldatavalt 1 euro korteri kohta kuus. Kõik seadmed antakse ühistule üle ja süsteem toimib autonoomselt.
Kas tarbimine on teistele näha?
Omanik näeb oma korteri tarbimisandmeid, teiste omasid mitte. Küll aga saab oma tarbimist võrrelda maja keskmiste näitajatega. Väljastpoolt maja on näha ainult terve maja tarbimine korraga, mitte üksikute korterite kaupa.
Kaua võiks kaugloetava anduri patarei kesta?
Mõõturitel 5-10 aastat. Küttetermostaatide puhul vähemalt 2 aastat.
Mis juhtub, kui ventilatsioonisüsteem suhtleb korterianduriga läbi pilve?
Kui internet kaob, siis süsteemid peavad jääma tööle.
Kui palju on nutikodu valdkonna jaoks mingeid standardeid olemas?
Telia kasutab pilve jaoks Cumulosity platvormi (cumulosity.com/guide). Kodujuhtimise jaoks on olemas raadiostandardid (ZigBee, Z-Wave) ja semantikastandardid (milliseid sõnumeid vahetatakse). Turvastandardid on Telial kindlasti nõutud standardist kõrgemad.
Kas nutikodu lahendus on konkurentidele avatud?
Telia poolt pakutav IoT platvorm on avatud teistele arendajatele.
Kas ehituspakkumises on ka nutikodu seadmed sees?
Ei ole, nutikodu seadmed hangitakse eraldi.
Kas kõigil on ühesugused nutikodu seadmed?
Jah. Erinevus tuleb sellest, kas otsustatakse juhtmega või juhtmevaba lahenduse kasuks. Juhtmete puhul tuleb näiteks kaableid rohkem vedada, mis suurendab ehitusmahtu.
Millal saab esimene nutimaja valmis?
2019. a. kevadel.
Kui ei saa nutikodu rakenduse kaudu kütet reguleerida, kas siis pannakse terve maja peale sama temperatuur paika?
Raadiotermostaati saab elanik ka käsitsi reguleerida. Kõik nutikodu seadmed jäävad tööle ka pärast projektiperioodi lõppu. Kui ühistu soovib loobuda nutikodu süsteemist, on kaablilahenduse puhul võimalik asendada termostaadid käsitsi reguleeritavatega.
Kas tahvelarvutile tuleb seinaalus?
Jah, tuleb alus, niisama juhtme otsa rippuma teda ei jäta. Soovituslik asukoht on elektrimõõtja läheduses.
Kui rakendus või tahvelarvuti katki läheb, mis siis saab? Kas ka teised funktsionaalsused siis ei tööta?
Kui see katkiminemine läheb garantii alla, siis vahetatakse tahvelarvuti välja. Kui lõhutakse ära, peab ise uue ostma. Korterijuhtimine seevastu ei sõltu katkisest seadmest, nutikodu toimimiseks pole tahvelarvutit vaja.
Videofonolukku saab avada ilma tahvelarvutita nt koodi või kiibi abil.
Kas nutikodu tähendab seda, et süsteem hoiab ise temperatuuri vastavalt sellele, kas inimesed on kodus või ei?
Jah. Temperatuur peab renoveeritavates majades jääma vahemikku 18-23 kraadi ning nutikodu süsteem võimaldab ise juhtida, palju ühes või teises toas temperatuur on. Teiseks on juhitav ka ventilatsioon – kõigis projektimajades mõõdetakse CO2 sisaldust õhus ja vastavalt sellele juhitakse ventilatsiooni. See tagab, et värske õhk on toas olemas just siis, kui seda vaja on.
Nutikodu tahvel on valesti pandud. Ei saa nuppe kätte.
Nuppudele vajutamiseks on tahvli raami sees pilu, mis peaks jääma ülespoole. Vajadusel ja võimalusel saab tahvli raami pöörata õigeks.
Tahvli ekraan on pidevalt valgustatud – valgusreostus.
Kasutamise järel läheb 1 minuti pärast tumedale režiimile, päris pimedaks ei ole mõeldudki, et saaks vajadusel kella/temperatuuri vaadata ka ilma ekraani puudutamata.
Kui toa temperatuuri soov on 24 kraadi, aga tegelikult õhk ei soojene 24ni.
Probleem on selles, et kas maja küttegraafik ei võimalda rohkem sooja välja anda või on küttesüsteem halvasti tasakaalustatud. Sõltub maja häälestusest, kuidas see toimub. Peaks pöörduma juhatuse poole või maja haldusfirma poole.
Tuba on 25 kraadi ja tahaks temperatuuri alla saada.
Võimalikud lahendused: alandada ventilatsiooni sissepuhke temperatuuri või maja küttegraafikut. Võimalusel uurida, kas probleem puudutab üksikuid kortereid.
Paljudel, kellel on raadiolahendus, näevad temperatuuri asemel tühja kohta/miinusmärki.
Raadiomajades esineb termostaatidega ühenduse probleeme, andmed ei liigu. Soovitame sel juhul temperatuuri reguleerida seni käsitsi radiaatorite pealse termostaadiga. See töötab igal juhul, ka siis, kui nutikodu süsteem ei tööta.
Kas öisel ajal saaks vähem kütet peale lasta (nt öösel 21, päeval 23)?
Soojussõlmest saab seda soovi korral seadistada kogu majale. Hetkel nutikodu rakendus sellist kütteprogrammi ei võimalda, kuid loodame selle tulevikus lisada.
Ehitajad ühendasid tahvli korteri wifi-võrku.
Igale majale on tehtud ühistu wifi-võrk (EnLife), kuhu seade peaks olema ühendatud. Võtta ühendust EnLife-iga.
CO2 näidu asemel kriips, kas ventilatsioon ei toimi?
Nõudluspõhine ventilatsioon toimib nutikodust sõltumata. Osades majades CO2 näidud ei liigu veel tahvlisse.
Miks on ventilatsiooni režiimidel ajapiirang?
Et tagada sisekliima II klass, st piisavalt värske õhk korteris, seepärast läheb teatud aja möödudes ventilatsioon CO2 järgi reguleerimisele tagasi.
Elanik kattis ventilatsiooniava on kinni, sest tuleb suitsuhaisu sisse.
Ventilatsioonisüsteemi värske õhu võtu koht on vale. Tuleks üle vaadata, vajadusel kasutada ka paremaid filtreid.
Tuli tehnika ja juhendit ei olnud.
Juhendit ei ole, sest nutikodu rakendus ei ole lõplikult valmis. Tehakse jooksev elektrooniline juhend, mida saab kasutada seni, kuni süsteem lõplikult valmib ja saavad valmis ka paberil juhendid.
Kas kütte eest maksmisel saab arvestada tarbitud sooja?
Ühistu otsusest sõltub, kuidas maksmine toimub kütte eest. Iga korteri kohta tekib sooja tarbimisindeks, korteriühistul on võimalik jagada osaliselt küttearveid selle indeksi alusel korterite vahel ära. Aga seda ei tohiks teha esimestel aastatel, kui süsteem on veel häälestamisel.
Vannitoa temperatuuri ei ole nutikodus. Siis ei tule ju kokkuhoidu ka, sest vannitoa temperatuuri ei mõõdeta.
Paljudes majades ei ole vannitoas radiaatorit. Ühistu peaks seal ise mõistliku eelhäälestuse radiaatorile seadma.
Mis lepinguid sõlmima hakatakse?
EnLife sõlmib lepingu ühistuga ja ühistu sõlmib lepingu elanikuga. Lepingus määratletakse muuhulgas ka andmekaitse punktid.
Mis juhtub aastal 2021, kui projekt ära lõppeb?
EnLife pakub teenust edasi. Hooldustasu tuleb ca 1 euro kuus korteri kohta.
Kasutajatele võiks anda juurde lisafunktsioone, mida inimestel vaja on.
Hetkel teostame hankes sätestatud funktsioonid, lisafunktsioonide nimekiri on ka olemas, tulevikus loodetavasti saab funktsionaalsust juurde.
Töötava suitsuanduri teavitus – kuhu see teavitus läheb?
Suitsuandur hetkel töötab lokaalselt. Lisafunktsioonina on plaanis häiret (teatena ekraanil) edastada ka teistele majaelanikele.
Päikesepaneelid
Mis kasu me saame päikesepaneelidest?
Päikesepaneelidest saadavat energiat saab kasutada elamu tehnosüsteemide käigus hoidmiseks, ülejäävat energiat saavad tarbida korterid ja saab müüa jaotusvõrku. Saadud tulu võrra vähenevad korterite üüriarved. Päikesepaneelidest saadav energia lahutatakse maja energiatarbimisest ja ainult nii on võimalik saavutada liginullenergiahoone tulemus.
Kas päikesepaneelid on ikkagi tasuvad? Kas paigaldamine läheb maksma rohkem, kui nad tagasi teenivad ajaga?
On küll tasuvad ja nad teenivad end tasa umbes 10 aastaga. On palju näiteid, kus paneelid on end ära tasunud. Päikesepaneelide eluiga on eeldatavasti pikem kui 20 aastat.
Kui päikesepaneelide toodetud energiat jääb üle ja maja ei kasuta kõike ära, kas elanikud saavad seda kasutada?
Jah, saavad ikka. Ühistul on üldlugeja – vajalik osa tarbitakse elamus, ülejääk suunatakse võrku. Võidetud tulu ja ülejäägi müügist saadud tulu tuleb ühistu arvele ja seda on mõistlik kasutada majaga seotud kulude (nt laenu tagasimakse) katteks.
Tahtsin veel päikesepaneelide kohta küsida talveperioodil, kui suur on tootlikkus?
Talvel toodavad üsna vähe, aga suvel on tootlikkus väga suur. Tootlikkus sõltub sellest, kui palju ise ära kasutada. Nt kui maja ostaks ühiselt elektrit läbi ühe lugeja ja ühiselt jagab seda ning korterid saavad selle ära tarbida, siis tootlikkus oleks väga hea.
Kunst
Kas kunstilahendus läheb ka pakkumisse?
Jah. Kunstiteose realiseerimise finantseerimiseks on vajalik ehitustööde hinnapakkumuse koosseisus näidata 5000 eurot, mille ehitustööde teostaja tasub otse kuraatorile (ilma käibemaksuta).
Kuidas teha kunstilahenduse lepinguid?
Sõlmida tuleb kaks lepingut. Esimene leping on kuraatori ja ühistu vaheline, mis sõlmitakse pärast kunstniku ja esialgse kavandi kinnitamist. See leping on alus esmase 3000 euro väljamaksmiseks. Teine leping on kolmepoolne (ühistu, ehitaja, kuraator), kus on sees ka kunstiteose loomist puudutavad punktid, seoses ülejäänud 5000 euro kasutamisega.
Millal kunstiteosed luuakse?
Reaalne teostus 2018-2020.
Kes vastutab pinna ettevalmistamise eest ja kes kannab pildi seinale?
Ehitaja valmistab ette pinna. Teostamiseks on kaks varianti: kuna meie kunstnikud on erinevad, siis osad kunstnikud teevad seda ise, teiste puhul teostavad palgatud kunstnikud-maalerid.
Kuidas tagame kunsti kestvuse seinal?
Kuraator tagab, et kunst saab seinale kaetud kvaliteetsete värvidega ja ehitaja tagab, et seinapind on vastupidav ja kasutatud on kvaliteetseid materjale.
Tiigi 3 on muinsuskaitsealal, kuidas seal on kunstiga lood?
Jah, seda küll. Teema on aktuaalne ja projektimeeskond on korduvalt kohtunud linnavalitsuse ja muinsuskaitse esindajatega. Enne kavandite ühistule esitamist on nad ka enne linnavalitsusega kooskõlastatud.
Mis saab, kui majaelanikele ei meeldi pakutud kavand?
Sellisel juhul tuleb leida kompromisse. Enne kavandi pakkumist suheldakse alati ka ühistuga ja linnavalitsusega, et esmane huvide kaardistus ära teha ja et tagada, et ei pakuta midagi, mis täiesti kohatu on. Kui pakutud kavand ei sobi, arutavad osapooled kõik enda huvid ja soovid uuesti läbi.