1. oktoobril kogunes üle 30 avaliku, era- ja kolmanda sektori esindaja Spark DEMO ettevõtluskülla, et kuulata Tartu linna ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri koostöös valminud arengukava tegevuste tutvustust.
Töö arengukava kallal algas juba eelmise aasta sügisel töötubadega, milles loodi ühiselt Tartu arengut juhtiv visioon: „Tartu on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja.“ Järgmisena sammuna moodustati aasta esimeses pooles vabatahtlikest ekspertidest koosnevad töögrupid kuues valdkonnas: kliimakohanemine, energiamajandus, hooned, andmehaldus, transport ja valitsemine. Iga töögruppi juhib Energiaagentuuri valdkondlik ekspert.
Töögruppidest saadud sisend, erinevad andmed ja ekspertteadmine koondati sügise hakul kokku ühtseks tegevuskavaks, mis toob välja kõigis kuues valdkonnas järgmiseks kümnendiks seatud eesmärgid pakub viise nende saavutamiseks. Kohtumiselt jäi kõlama lisaks praktilistele lähitulevikku kuuluvatele lahendustele ka globaalsemad mõtted, näiteks nentis kliimakohanemise töögruppi juhtiv ekspert Antti Roose, et kuigi Eesti erinevalt muust maailmast orkaanide ja üleujutuste tõttu ülemäära palju muretsema ei pea, ohustavad meid senisest enam ekstreemsed kuuma- ja külmalained ning ulatuslikud maastiku- ja metsapõlengud. Samuti on keskmise temperatuuri tõus selgel tõusujoonel, millel on oma mõju kohalikule loodusele ja ökosüsteemidele.
Samuti pärsib Tartu linna arengut põlevkivist toodetud elekter, mis hoolimata linna püüdlustest kasutada nt transporditööstuses elektri- ja gaasisõidukeid on jätkuvalt suurim heitgaaside allikas ja vähendab sarnaste püüdluste oodatud positiivset keskkonnamõju. Ootuspäraselt on Tartu linna suurimad energiatarbijad hooned, sh nii eraelamud kui avalikud hooned. „Hoonete energiatõhusaks renoveerimine on äärmiselt oluline,“ tõdes arutelul osalenud Tartu abilinnapea Raimond Tamm, samas tõdeti ühiselt, et renoveerimistoetusi napib ja näiteks KredExi praegustest toetustest jääb Tartu linna ühistutele väheseks.
Ka transpordisektoris on emissioonid viimase kümnendi jooksul aina kasvanud ning autostumine olnud kindlal tõusujoonel. Transporditöögrupi juht Marek Muiste kutsus linnavalitsust üles konkreetsetele tegudele: „Linnaruum peab kuuluma jalgsi ja kergliiklejatele.“ Konkreetsed meetmed transpordisektori emissioonide vähenemiseks hõlmavad mitmesuguseid tegevusi alates autostumise pidurdamisest kuni terviklike asumite arendamiseni.
Hoolimata viimasel kümnendil pead tõstnud negatiivsetest trendidest saab ekspertide hinnangul Tartu linna elanikke esile tõsta kui julgeid ja algatusvõimelisi kodanikke. Valitsemise töögruppi juhtiv Neeme Kärbo sõnul on Tartu vastutustundlike inimeste linn ning tartlased tahavad olla kaasatud otsustusprotsessidesse ja mõjutada kohaliku elu arengut. Siinkohal on väga olulised ka linnaülesed kampaaniad ja koolitused, mis aitaksid tõsta tartlaste keskkonna- ja energiateadlikkust ning aitaksid omakorda kaasa Tartu Energia 2030+ arengukavas toodud eesmäkide täitmisele.
Tartu Energia 2030+ arengukava koostamisse saab panustada igaüks liitudes kas töögrupiga või andes tagasisidet kas isiklikult või eletrooniliselt.
Senise tagasiside põhjal eelistab enamus osalejaid panustada tegevuskava arengusse läbi avalikel üritustel osalemise ning mitmed osalejad sooviksid liituda ka töögrupiga (liitumiseks vali enda töögrupp Tartu Energia 2030+ kodulehelt ja võta ühendust töögrupi juhiga).
Lisaks on jagatud soovitusi arengukava koostajatele ka teiste organisatsioonide kaasamiseks, nt Päästeamet, Politseiamet, kaitsevägi, TÜ Kliinikum. Samuti on jagatud soovitusi väikeettevõtjate, kirikute, teadlaste ja üldiste katuseorganisatsioonide kaasamiseks.
Enamus 1.10 üritusel osalejaid on valmis ka arengukava elluviimist toetama nii läbi isiklike investeeringute kui oma aega panustades.
