Täpsem info ja registreerimine siin.
Rubriik: Uncategorized
Elanike 4.12 info- ja jõuluõhtut saatis elav diskussioon
4. detsembril kogunesid Tartu Loodusmajja ligi 80 SmartEnCity pilootala elanikku ja huvilist, et saada ülevaade projekti seinisest seisust, seni valminud kunstilahendustest ning kuulda rohkem ja saada võimaluse küsida ka projekti kõige uuema detaili – nutikodu – kohta.
Kohtumise avas Tartu abilinnapea ja SEC projekti juht Raimond Tamm, kes võttis kokku seni toimunud renoveerimised ja teised arengud projekti raames nagu rattaringluse avamine, uus nutikas LED tänavavalgustus jpm. Pärast Raimondit sai sõna projekti kunstikoordinaator Andra Somelar, kes tutvustas seni valminud 12 kunstiteost ja rääkis ka kunstiga seotud tulevikuplaanidest.
Kohtumise mahukaim osa oli planeeritud nutikodule – küsimustele olid vastamas lisaks teistele projektimeeskonna liikmetele Tõnis Eelma ja EnLife esindaja Raivo Raestik.
Arutelu käigus ilmnes, et paljud elanikke häirivad detailid saab lahendada ka ühistu siseselt ja läbi tehnosüsteemide häälestuse (nt kütterežiimide graafikud) või võttes otse ühendust EnLife esindaja või Tõnisega. Kui maja ehituses on tehtud vigu, nt ventilatsiooni sissetõmbeavade paigutuses või milleski muus, julgustati ühistuid ühiselt ka nende muredega tegelema.
Nutikodu arvukate küsimustega tegelemiseks valmistab projektimeeskond hetkel ette ka nutikodu juhendit, mille saab tulevikus iga korter nii paberil kui elektrooniliselt (nutikodu rakenduse kaudu ja projekti kodulehel). Lisaks alustavad jaanuaris ka nutikodu koolitused, mis toimuvad mitmes jaos, eri päevadel ja kellaaegadel, et igal elanikul oleks võimalik leida enda jaoks sobiv aeg. Täpsem info koolituste kohta peagi.
Olgugi et paljudes pilootala ühistutes toimib omavaheline infovahetus ja suhtlus väga hästi, siis tuli kohtumisel ka välja, et paljude elanike ja üürnikeni pole siiski jõudnud vajalik info. Projektimeeskond soovib igale ühistujuhile, majahaldurile ja üürileandjast korteriomanikule südamele panna, et kõik neile edastatud infokirjad, kus on sees palve kas kiri edastada ja/või printida ning koridori infotahvlile riputada, seda alati ka teha! Kui puudub printimisvõimalus, palub projektimeeskond endaga ühendust võtta ja infomaterjalid tuuakse teile paberil.
Kohtumisel küsitud olulisemate küsimuste vastused lisatakse nädala jooksul ka projekti kodulehe KKK sektsiooni.
Nutikodu kontaktid:
- Tõnis Eelma, tonis.eelma@smartcitylab.eu, SmartEnCity projekt
- Raivo Raestik, support@enlife.io, EnLife OÜ
Tartusse lisandus uus SmartEnCity kunstigiid
Ilze Salnāja-Värv on esimene ametliku sertifikaadiga giid, kes pakub nii kohalikele kui turistidele SmartEnCity tuuri, mille käigus tutvustab nii projekti sisu, eesmärke kui viib külalised projekti käigus valminud kunstiteoste tuurile.
Ilze sõnul arenes tema huvi SEC projekti vastu väga loomulikult. “Ma kuulsin esmalt projektist siis, kui see alles alustas, umbes kaks aastat tagasi,” rääkis Ilze. “Aastate jooksul on meediakajastus aina kasvanud ja kui ma nägin, et ka kunstiteosed on esimestele majadele ilmunud, meeldis see mulle väga.” Ilze uuris projekti kohta lähemalt ja avastas, et tegu on millegi palju rohkemaga kui pelgalt majade renoveerimisega – kombinatsioon kunstist, mobiilsustegevustest ja renoveerimistest avaldas talle muljet.
Ilze on rahvuselt lätlane, kuid on juba mitu aastat elanud Tartus koos oma eestlasest abikaasaga. Oma hariduse on ta saanud Kurzemes, Lätis, kus õppis ajalugu, kuid väsis kiirelt Riia suguses suurlinnas elamisest. Ilze sõnul on lätlaste jaoks Tartu tähtis ajalooline paik: “Alates 19. sajandist on Tartu olnud oluline rahvusliku ärkamise ja hariduse keskus mitte ainult eestlastele, vaid ka lätlastele.” Ta lisas, et Tartu õhkkond ja innovatsioonivaim on tema jaoks samuti olulised ning et ta usub ja toetab ka isiklikult Tartu püüdlusi energiatõhususe ja keskkonna-alaste ettevõtmiste valdkonnas.
25. oktoobri pärastlõunal andiski Ilze oma esimese SmartEnCity demotuuri žüriile ning sai kõigi ekspertide arvates väga hästi hakkama. “Ma olin väga üllatunud, kui mind kutsuti sellise uue tuuri žüriisse,” lausus Andra Somelar, SEC projekti kunstikoordinaator. “Terve meie projektimeeskond on väga õnnelik ja meelitatud, et Ilze otsustas just meile keskenduda. Ta on saanud suurepäraselt hakkama projekti detailide õppimise ja nendest rääkimisega.”
Ilze sõnul on huvi uue tuuri vastu juba olemas, näiteks on Läti turismiagentuurid tundnud huvi SEC kunstiteoste tuuri vastu ning on tõenäoline, et oma esimese tuuri annab ta juba detsembris. Kui ilmastikuolud lubavad, plaanib Ilze tulevikus teha tuuri Tartu uutel rattaringluse ratastel.
“Mul on väga lihtne Tartust rääkida kui oma kodust,” lausus Ilze. “Ma tunnen end osana Tartust.”
Ilzega tuurile minemiseks võta temaga ühendust e-maili teel ilze@terbata.ee või telefoni teel +371 25915699 (LT) või +372 56467573 (EE).
Pilootala elanike info- ja jõuluõhtu 4.12
Ootame kõiki SmartEnCity projekti pilootala elanikke ning teisi projekti ja targa linna huvilisi järjekordsele infoõhtule Tartu Loodusmajas 4. detsembril kell 18.00.
Ürituse kava:
(Alates 17.30 kogunemine, kohv ja suupisted)
18:00 Tervitussõnad ning projekti senine kulg
18.30 Kunstilahendused
19.00 Nutikodu
20.00 Lõpetus
Arutelud toimuvad vabas vormis ning õigele jõuluõhtule kohaselt joome ka glögi ja sööme piparkooke!
Registreeri oma osalemine siin.
Tartus arutleti ruumilise planeerimise üle
Ruumiline planeerimine on valdkond, kus põimuvad erinevate ruumiekspertide ja ruumikasutajate teadmised, kogemused, vaated ja väärtused. Meie igapäevast elu mõjutavad ruumiloome otsused väga palju. Sellest oleneb näiteks see kuidas ja kui kiiresti jõuame kodust tööle, kus ja mis kvaliteediga saame veeta vaba aega, milline on meie linna õhukvaliteet? 7.-8. novembril toimus viies Tartu Planeerimiskonverents „Demokraatia ja tehnoloogia ühises ruumis“, kuhu tuli rekordiline arv (370) huvilisi ülikoolidest, omavalitsustest, ministeeriumitest, ettevõtetest ja MTÜdest. Konverentsil arutleti, mida tähendab demokraatlik ühine ruumiloome ning tõdeti, et ruumiloomes tuleb senisest enam arvestada uute tehnoloogiatega.
Teemasessioonis „Olla nutikas nii linnas kui maal“ räägiti liikuvusteenusest, isejuhtivatest sõidukitest ning SmartEnCity võrgustiku liikmed Elva ja Tartu rääkisid oma nutikatest lahendustest.
Õhtul viis SmartEnCity kunstikoordinaator Andra huvilised tutvuma projekti raames tehtud seinamaalingutega.
Konverentsi peakorraldajad on Tartu Ülikool ja Eesti Planeerijate Ühing.
Eesti Tarkade Linnade Klubi kohtus neljandat korda Valgas
29. oktoobril kohtusid viie Eesti linna esindajad Valgas, et arutada targa linna strateegilist arengut ning linnade ühiseid probleeme elamumajanduse ja muinsuskaitsealadega.
Oktoobri lõpus toimunud kohtumine oli Klubile juba neljas ning tõi seekord ühise laua taha Tartu, Elva, Tapa, Valga ja Paide esindajad. Kohtumine algas tervitussõnadega Valga vallavanemalt Margus Lepikult, kes rõhutas selliste foorumite ja kooskäimiste olulisust ning avaldas lootust, et ühisest arutelust ja kogemuste vahetusest saavad kasu mitte ainult kohalolijad, vaid edaspidi ja Klubi kasvades ka kõik Eesti linnad.
Järgmisena tutvustas Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Marek Muiste Tartu senist tööd uue energia- ja kliimakavaga Tartu Energia 2030+, mis peaks valmima selle aasta lõpuks. Ühiselt arutati kodanike kaasamise viise, strateegilist planeerimist ning seniseid praktikaid Tartu kliimakava kaasaval valmimisel.
Kohtumise teist poolt juhtis arhitekt Jiri Tintera, kes tutvustas Valga lähenemist elamumajandusele väheneva rahvaarvuga piirkondades, kolemajade probleemi ning Valga seniseid ja tulevasi arengusuundasid. Kuna vähenev rahvaarv on ühine probleem peaaegu kõigis Eesti omavalitsustes, tekitas teemakäsitlus elavat arutelu, mis jätkus ka päeva lõpetava objektikülastuse käigus, kus külalistele tutvustati Valga uut keskväljakut ja palju muud.
Loe Klubi kohtumise detailsemat kokkuvõtet klikates siin:
Klubi järgmine kohtumine toimub uue aasta alguses ning Klubiga liitumine on avatud kõigile Eesti omavalitsustele! Liitumiseks kirjuta andra@ibs.ee.
Targa linna session konverentsil “Cities after Transition 2019” Belgradis
Targa linna mõiste ja sisu üle arutletakse hetkel nii kohalikes omavalitsustes, meedias kui ka akadeemilises ringkonnas. Akadeemiline uurimistöö tarkade linnade osas on peamiselt keskendunud lääne- ja Aasia riikide linnadele. Palju vähem teadusuuringuid on tehtud Ida-Euroopa ja post-sotsialistlike linnade kontekstis. Paljude selliste linnade murekohad on tingitud ajaloolisest taustast ning tänapäevaste lahenduste kaasabil saab mõnesid probleeme leevendada. Seda silmas pidades korraldas Tartu Ülikooli geograafia osakond sessiooni konverentsil „Cities after Transition 2019“ (25.-29.september 2019, Belgrad Serbia, https://catference2019-belgrade.rs/), et esmakordselt selle konverentsi sarjas arutleda targa linna võimaluste üle postsotsialistlikes linnades. Nimetatud konverentsisari ühendab suurt postsotsialistlike linnade teadlaste võrgustikku, mistõttu see oli suurepärane koht säärase diskussiooni loomiseks.
Sessioonis kanti ette kuus uuringut Ungarist, Venemaal, Poolast, Eestist jt riikidest. Teemad käsitlesid uute tehnoloogiate rakendamist, uute andmete kasutamist ja planeerimispraktikaid. Tutvustati SmartEnCity Tartu projekti ja kanti ette intervjuu-uuringu esialgseid tulemusi.
SmartEnCity korteriühistu võitis edukaima renoveerimisprojekti tiitli!
SmartEnCity projektist rahastatud ja nutikaks renoveeritud Tähe 2 korteriühistu võitis Eesti Korteriühistute Liidu auhinna “Edukaim renoveerimisprojekt 2019”.
Tähe 2 ühistu renoveerimisprojekt mitte ainult ei täitnud kõiki SmartEnCity ja KredExi kombineeritud nõudeid maja energiatarbimise vähendamise osas, vaid võttis ette ka mitmeid lisasamme: renoveeriti kelder ja koosolekuruum, rajati jalgrataste/lapsevankrite hoiuruum, renoveeriti trepikojad ja vahetati välja kõik vanad korteriuksed uute tulekindlate uste vastu, paigaldati videofonolukusüsteem, ehitati uued tuulekojad ja kõige suurema detailina lisati majale ka rõdud.
Ka maja ümbrust korrastati mitme uudse lahenduse abil, tagades, et Tähe 2 korterelamu oleks nutikas nii seest kui väljast.
Lisaks pälvis renoveerimise eriauhinna teine SmartEnCity korteriühistu – Lutsu 16 -, kelle puhul tõi žürii esile uudset lahendust päikesepaneelide paigaldamisel ja miljöötundliku renoveerimisprojekti koostamisel.
Tartu Energia 2030+ kaasamisümarlaud kogunes jälle
Tartu Energia 2030+ ehk Tartu uue kliima- ja energiakava kaasamistegevuste grupp kogunes taas 8. oktoobril Tartu Loodusmajas, et arutada äsja avalikustatud kliimakava tegevuskava mustandit ja edasisi ühiseid tegevusi.
Hoolimata prognoosidest pole tarbimine vähenenud
Kohtumisel osales kümmekond Tartu organisatsiooni, seltsi ja ühingut, mitmed juba teist korda, kelle kõigi ühine eesmärk on aidata panustada kliimakava kokku panemisse ja hilisemasse realiseerimisse.
Tegevuskava mustandist selgub, et tarbimine on Tartus viimase kümnendi jooksul aina kasvanud ning suurimateks tarbijateks on jätkuvalt ettevõtted ja avalikud asutused. Osalejad pakkusid siin ühe lahendusena avaliku kampaania korraldamist, mis kutsuks üles Tartu teenusettevõtteid omandama rohelise kontori või planeerimise põhimõtteid. Ökoinnovatsioonile keskendumine aitaks vähendada firmade jalajälge ja näitaks eeskuju ka teistele.
Linnavalitsuse esindaja Kaspar Aleva sõnul on kollektiivsed muudatused igasuguse säästu saavutamisel väga olulised. “Me võime ehitada ükskõik kui hea maja, aga kui radikad on põhjas ja aknad lahti, siis ei ole siin mingit energiasäästu,” rõhutas Kaspar inimeste õige käitumise olulisust.
Samas tuleb tõdeda, et Tartu tarbija pigem ei ole huvitatud, kas tema teenusepakkujatel on rohesertifikaadid – olukord, mille lahendamisele aitaks samuti kaasa tartlaste teadlikkuse tõstmine.
Vabatahtlik leping kui viis toetuse väljendamiseks
Veel üks oluline teadlikkuse ja kliimakavale toetuse avaldamise vahend on vabatahtlikud lepingud, mida linnavalitsusel on pärast Tartu Energia 2030+ vastuvõtmist plaanis asuda sõlmima nii kohalike ettevõtjate, kuid ka korteriühistute ja indiviididega. Selline toetusleping, kus on ühistute ja indiviidide puhul kirjas olulisimad säästvat ja rohelist eluviisi hõlmavad tegevused, aitaks kaasa kliimakavas toodud eesmärkide täitmisele ja tagaks kogukonna poolse toetuse.
Sarnast toetust ootab linnavalitsus ka ettevõtetelt, kuid ootused neile on kõrgendatud – kuna energiasääst on äärmiselt oluline igale suurettevõttele, julgustatakse ettevõtjaid ka leidma viise konkreetsete investeeringute tegemiseks, mis aitaks seda säästu tulevikus saavutada. Abi ja nõustamist pakuks siin Tartu Regiooni Energiaagentuur.
Sellise toetuslepingu teeks kõigi sihtgruppide puhul veelgi mõjusamaks, kui iga allakirjutanu saaks ise endale eesmärgid seada, mille täitmist automaatne süsteem teatud ajavahemike tagant kontrollib. Samuti peaks tagama, et toetust väljendanul on saadaval vajalik info ja ressursid, mis aitaksid oma toetuskohustuste täitmisel.
Järgmine kaasamise ümarlaua kohtumine leiab aset novembris, kus on juba plaanis rääkida lähemalt Eesti süsinikneutraalsuse kavast ning käia esmakordselt ka objektikülastusel. Ümarlauaga saab liituda iga huvitatud organisatsioon, palun võtke selleks ühendust andra@ibs.ee.
Toimus Tartu Energia 2030+ tegevuskava esimene avalik arutelu
1. oktoobril kogunes üle 30 avaliku, era- ja kolmanda sektori esindaja Spark DEMO ettevõtluskülla, et kuulata Tartu linna ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri koostöös valminud arengukava tegevuste tutvustust.
Töö arengukava kallal algas juba eelmise aasta sügisel töötubadega, milles loodi ühiselt Tartu arengut juhtiv visioon: „Tartu on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja.“ Järgmisena sammuna moodustati aasta esimeses pooles vabatahtlikest ekspertidest koosnevad töögrupid kuues valdkonnas: kliimakohanemine, energiamajandus, hooned, andmehaldus, transport ja valitsemine. Iga töögruppi juhib Energiaagentuuri valdkondlik ekspert.
Töögruppidest saadud sisend, erinevad andmed ja ekspertteadmine koondati sügise hakul kokku ühtseks tegevuskavaks, mis toob välja kõigis kuues valdkonnas järgmiseks kümnendiks seatud eesmärgid pakub viise nende saavutamiseks. Kohtumiselt jäi kõlama lisaks praktilistele lähitulevikku kuuluvatele lahendustele ka globaalsemad mõtted, näiteks nentis kliimakohanemise töögruppi juhtiv ekspert Antti Roose, et kuigi Eesti erinevalt muust maailmast orkaanide ja üleujutuste tõttu ülemäära palju muretsema ei pea, ohustavad meid senisest enam ekstreemsed kuuma- ja külmalained ning ulatuslikud maastiku- ja metsapõlengud. Samuti on keskmise temperatuuri tõus selgel tõusujoonel, millel on oma mõju kohalikule loodusele ja ökosüsteemidele.
Samuti pärsib Tartu linna arengut põlevkivist toodetud elekter, mis hoolimata linna püüdlustest kasutada nt transporditööstuses elektri- ja gaasisõidukeid on jätkuvalt suurim heitgaaside allikas ja vähendab sarnaste püüdluste oodatud positiivset keskkonnamõju. Ootuspäraselt on Tartu linna suurimad energiatarbijad hooned, sh nii eraelamud kui avalikud hooned. „Hoonete energiatõhusaks renoveerimine on äärmiselt oluline,“ tõdes arutelul osalenud Tartu abilinnapea Raimond Tamm, samas tõdeti ühiselt, et renoveerimistoetusi napib ja näiteks KredExi praegustest toetustest jääb Tartu linna ühistutele väheseks.
Ka transpordisektoris on emissioonid viimase kümnendi jooksul aina kasvanud ning autostumine olnud kindlal tõusujoonel. Transporditöögrupi juht Marek Muiste kutsus linnavalitsust üles konkreetsetele tegudele: „Linnaruum peab kuuluma jalgsi ja kergliiklejatele.“ Konkreetsed meetmed transpordisektori emissioonide vähenemiseks hõlmavad mitmesuguseid tegevusi alates autostumise pidurdamisest kuni terviklike asumite arendamiseni.
Hoolimata viimasel kümnendil pead tõstnud negatiivsetest trendidest saab ekspertide hinnangul Tartu linna elanikke esile tõsta kui julgeid ja algatusvõimelisi kodanikke. Valitsemise töögruppi juhtiv Neeme Kärbo sõnul on Tartu vastutustundlike inimeste linn ning tartlased tahavad olla kaasatud otsustusprotsessidesse ja mõjutada kohaliku elu arengut. Siinkohal on väga olulised ka linnaülesed kampaaniad ja koolitused, mis aitaksid tõsta tartlaste keskkonna- ja energiateadlikkust ning aitaksid omakorda kaasa Tartu Energia 2030+ arengukavas toodud eesmäkide täitmisele.
Tartu Energia 2030+ arengukava koostamisse saab panustada igaüks liitudes kas töögrupiga või andes tagasisidet kas isiklikult või eletrooniliselt.
Senise tagasiside põhjal eelistab enamus osalejaid panustada tegevuskava arengusse läbi avalikel üritustel osalemise ning mitmed osalejad sooviksid liituda ka töögrupiga (liitumiseks vali enda töögrupp Tartu Energia 2030+ kodulehelt ja võta ühendust töögrupi juhiga).
Lisaks on jagatud soovitusi arengukava koostajatele ka teiste organisatsioonide kaasamiseks, nt Päästeamet, Politseiamet, kaitsevägi, TÜ Kliinikum. Samuti on jagatud soovitusi väikeettevõtjate, kirikute, teadlaste ja üldiste katuseorganisatsioonide kaasamiseks.
Enamus 1.10 üritusel osalejaid on valmis ka arengukava elluviimist toetama nii läbi isiklike investeeringute kui oma aega panustades.
