Rubriik: Uncategorized

Tartu Linnavalitsus tunnistas Tartu linna rattaringlussüsteemi riigihankel edukaks Kanada ettevõtte Bewegen Technologies Inc pakkumuse maksumusega 2 608 077 eurot. Lisaks tunnistati rattaringluse jalgrattaparklate ning nende aluste projekteerimise ja ehitamise hankel edukaks Terasteenus OÜ pakkumus maksumusega 218 400 eurot.

Riigihankega otsiti töövõtjat, kes tarnib linnale jalgrattad, kinnituspostid (dokid), infotulbad ja tarkvaralise lahenduse rattaringluse haldamiseks. Tarnitav tehnika peab olema vandaalikindel, kasutajasõbralik, toimima sihipäraselt Eesti klimaatilistes tingimustes (v.a elektrirataste laadimine, mille töötemperatuur peab jääma vahemikku  -3 kuni + 40 kraadi) ja sellel peab olema põhiosas garantii 5 aastat.

Plaanide järgi hoitakse rattaringlus tavarataste baasil avatuna aastaringselt (elektrirattad tuleb madalama temperatuuri kui -3 kraadi korral ringlusest välja võtta ja hoiustada). Tavarattad peavad olema lihtsalt ümberseadistatavad elektrirattaks (kui selline soov ja vajadus tekib) ning vastupidi.

Jalgrattaparklad peavad koosnema moodulitest (4-5 kinnitusposti ühes moodulis), et tagada paindlikkus parklate rajamisel ja ümberpaigutamisel. Tarkvara peab hõlmama erinevaid mooduleid (kasutaja, operaator, tehnik, omanik), olema vähemalt eesti- ja ingliskeelne ning võimaldama jalgratast kasutada Tartu bussikaardi ja mobiiliäpiga.

Abilinnapea Raimond Tamme sõnul saab rattaringlus osaks Tartu ühistranspordisüsteemist. “Elektrooniline sõidukaart võimaldab edaspidi vastavalt kasutajate soovidele rentida nii jalgrattaid kui sõita linnaliinibussiga. Esimeses etapis on süsteemi planeeritud 600 jalgratast (neist 400 elektrilist) ja 60 üle kogu linna paiknevat jalgrattaparklat,” selgitas abilinnapea. “Töötame selle nimel, et rattaringlussüsteem saaks käesoleva aasta lõpuks rajatud ja testitud ning hiljemalt 2019. aasta kevadel täismahus käivitatud,” lisas Tamm.

Riigihankele esitasid pakkumused neli ettevõtted, kellest tunnistati vastavaks Bewegen Technologies Inc (Kanada) ja Nextbike Gmbh (Saksamaa) pakkumused.

Rattaringluse ettevalmistamiseks otsiti töövõtjat ka parklate rajamiseks. Hanke võitjal OÜ-l Terasteenused tuleb projekteerida ja ehitada jalgrattaparklate alused sellisesse valmidusse, et süsteemi tarnija saab ettevalmistatud kohtadele paigaldada parklaseadmed. Ehitustööd hõlmavad peamiselt neid parklakohti, kus parklad asuvad haljasaladel. Kõikides asukohtades on töövõtja ülesandeks ka elektriühenduse valmiduse loomine.

Rattaringlussüsteemi rajamist rahastatakse linna eelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavast projektist “Tartu rattaringlus” ja Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity.

Lisainfo: Tartu abilinnapea Raimond Tamm, tel 515 4738.

Tartu Linnavalitsus tunnistas elektriautode kiirlaadijate riigihankel edukaks Elektritransport OÜ pakkumuse maksumusega 119 274 eurot, mis sisaldab nii laadijate ostu kui ka paigaldust.

 Viis elektriautode kiirlaadijat paigaldatakse nelja asukohta kesklinna piirkonnas: Aura keskuse ja Turu tn spordihoone vahele (2 laadijat), Väike-Turu-Soola nurgale (bussijaama vastas olevasse parklasse), Küüni – Uueturu tänava nurgale (kaubamaja ja Poe tn pargi vahel) ning Poe tänavale Vabaduse pst poolses otsas.

Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on laadijate paigaldamise eesmärgiks soodustada elektriautode kasutamist Tartus. “Hetkeseisuga on kiirlaadijaid võimalik leida erinevates linnaosades, kuid mitte kesklinnas. Nõudlus linna südames elektriauto laadimise järele on aasta-aastalt kasvanud ning uued laadijad aitavad täita olulise tühimiku kiirlaadijate võrgustikus. Pikas perspektiivis loodame selliste sammudega vähendada õhusaastet ja liiklusmüra ning muuta linnakeskkonda inimsõbralikumaks,” selgitas Tamm.

Kiirlaadijate hankimist ja paigaldatust rahastatakse rahvusvahelisest projektist SmartEnCity, mille käigus luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Projekti üks peamisi tegevusi on nõukogudeaegsete kortermajade renoveerimine liginullenergia hooneteks, kuid nutikas linnaosas kasutatakse uuenduslikke lahendusi ka kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises. Projekti üks tegevusi on ka rattaringluse loomine Tartusse.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020.

SmartEnCity kevadine üritus toimub vabas õhus, pilootala Tiigi 8 maja taguses hoovis 21. mail kl 17.30-20.00.

Ootame osalema eelkõige kõiki SEC pilootala elanikke, aga teretulnud on kõik huvilised.

Seekord arutame:
– hruštšovkade ajalugu
– majadele tekkivaid kunstilahendusi
– renoveerimistööde progressi jm jooksvaid projektiga seotud küsimusi

Erikülalisena tuleb rääkima David Vseviov! Samuti pakume pannkooke, sooja jooki ja eriti on seekord oodatud igas vanuses lapsed, kellele korraldame eraldi mängulise programmi.

Alates 30. aprillist ootavad Tartu Linnavalitsuse infokeskuses loosiauhinnad neid SmartEnCity projekti pilootala elanikke Tartus, kes osalesid renoveerimisele eelnevas küsitlusuuringus ja kellele naeratas fortuuna.

Loosi tahtel said kümne leed-lambipirnide komplekti ja viie Ahhaa perepileti omanikuks 15 korteri elanikud Kuperjanovi, Pepleri, Tiigi, Turu, Kalevi ja Tähe tänava kortermajadest. Võitjad leiavad loosiauhinna kohta paberil teate oma postkastist.

Eriauhinna saab kõige aktiivsemalt küsitluses osalenud korteriühistu, milleks osutus Turu 17, kellega võtame ise ühendust.

Eesti-, vene- või ingliskeelne küsitlusankeet paluti 23.–30. märtsini täita rohkem kui 800 korteri elanikel 22 kortermajas ja vastused saadi 30% korterite elanikelt, ütles üks küsitluse korraldajaid Veronika Mooses Tartu Ülikoolist. Küsimused puudutasid eelkõige keskkonnateadlikkust ja rahulolu oma korteri sisekliimaga enne kogu kortermaja renoveerimist.

Uuringu tulemused avalikustatakse maikuu jooksul. Neid arvestatakse projekti elluviimisel ja nende alusel saab lõpuks hinnata ka selle tulemuslikkust.

Suur tänu uuringus osalenutele ja palju õnne kõigile võitjatele!

Lisainfo: Veronika Mooses, tel 5649 0266, veronika.mooses@ut.ee

Pakkumuste hinnad jäid vahemikku 2,1 miljonit kuni 2,8 miljonit eurot. Soodsaima hinna pakkujat linn veel ei avalikusta, kuna parema pakkumuse väljaselgitamiseks viiakse läbi pakkumuste hindamine, kuhu kaasatakse ka eksperdid. Eksperdid annavad oma hinnangu pakkumuste ja tehnika avalikel esitlustel, mis toimuvad 26. aprillil ning 2. ja 4. mail.

Neljapäeval, 26. aprillil kell 9 algab raekoja infokeskuse esitlussaalis Prantsuse firma Smoove pakkumuse esitlus.  Slaidiprogrammile järgneb samas kl 10.30 tehnika (elektrijalgratas, dokk) esitlus.

Kolmapäeval, 2. mail kl 9 esitleb oma näidiseid Next Bike (Saksamaa)  ja reedel, 4. mail kl 10 Bewegen (Kanada). Esitlused toimuvad linnamajanduse osakonna nõupidamiste ruumis, Raekoja plats 3 ja rataste tutvustus kl 10.30 vastavalt ilmaoludele kas raekoja platsil või raekoja infokeskuse esitlussaalis.

Hanke võitja loodab linn välja selgitada maikuu jooksul. Pärast seadmete hankijaga lepingu sõlmimist, kuulutatakse välja hange rattaringluse operaatori leidmiseks. Rattaringlussüsteem loodetakse käima saada hiljemalt järgmise aasta kevadel.

Tartusse rajatakse rattaringluse süsteem, mis koosneb 600–800 rendirattast ning 60–80 rendipunktist üle linna. Eesmärk on kujundada rattaringlusest ühistranspordisüsteemi osa ja siduda need teineteist täiendavaks tervikuks.

Rattaringlussüsteemi rajamist rahastatakse linna eelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavast projektist “Tartu rattaringlus” ja Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity.

Lisainfo: linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm, jaanus.tamm@raad.tartu.ee, 736 1266, 5850 6742.

Balti Uuringute Instituut kutsub kõiki asjast huvitatud nutikodu lahenduste pakkujaid osalema Tark Tartu hankekonkursil.

Hanke eesmärgiks on leida ettevõte või konsortsium, kes loob 15-22 Tartu kesklinnas renoveeritavale korterelamule nõuetele vastava nutikodu lahenduse, tarnib ja paigaldab vajalikud seadmed ning tagab lahenduse toimimise projektiperioodi lõpuni 2021. a. juulis.

Pakkumuse esitamise tähtaeg on 31. mai 2018.

Pakkumiskutse
Summary in English

Palume võimalusel oma huvist märku anda aadressil tonis.eelma@smartcitylab.eu, et saaksime teid hanke käigus täiendava infoga kursis hoida.

Hanke kohta esitatud küsimused ja nende vastused avaldatakse hanke kodulehel http://tarktartu.ee/nutikodu-lahenduse-hankekonkurss.

Seni laekunud küsimused:

1. Küsiksin üle kas juhuslikult inglise keeles seda pakkumiskutse varianti ei ole ? Või kasvõi seda infot mis kuulub punkti nr 4 (Hanke objekt) alla ?

Täielikku pakkumiskutset meil inglise keeles ei ole. Eeldame, et välismaistel pakkujatel on olemas partner Eestis. Koostasime hanketeksti ingliskeelse lühikokkuvõtte.

2. Küsin täpsustuseks kas saan õigesti aru, et hankelepingu eeldatav maksumus on kuni 800€ korteri kohta, aga võib olla ka suurem? Küsin, sest tõenäoliselt päris soovitud funktsionaalsust sellise summa eest ei saaks pakkuda.

Kas  teha pakkumine pigem:
a) soovitud funktsionaalsusega, kallima hinnaga kui küsitud
b) järgida hinda ja võib-olla teha natuke väiksema funktsionaalsusega pakkumine.

Soovitame pakkumise teha kogu funktsionaalsusele tuues välja erinevate osade hinnad. Hankija on jätnud endale võimaluse mõnest funktsionaalsusest loobuda, kui see ületab hanke kogueelarvet.

3. Täpsustasime Lisas 1 ja 2 olevaid andmeid (kuni 15 maja raadiolahendusega ja kuni 7 maja kaablilahendusega)

4. Arvestinäitude võtmine impulssväljundiga ei ole pikemas perspektiivis töökindel lahendus. Kui nt. toimub elektrikatkestus, siis ei toimu enam impulsite lugemist, kas Hankija on sellega arvestanud? 

Elektrikatkestus majas mõjutab kindlasti kogu nutikodu lahenduse tööd. Kaablilahenduse puhul eeldame, et toide tuleb kaabli kaudu tsentraalselt, st et korteri elektri väljalülitamine ei tohiks näidu lugemist mõjutada. Pakkujatel on lubatud pakkuda alternatiivseid arvesteid (va elektriarvestid) tarbimise näidu lugemiseks.

5. Hetkel arvutatud summa ületab planeeritud summat korteri kohta. Selle hinnaga saab tooted üheaastase garantiiga, kuna ostjaks on (ettevõte) juriidiline isik. Kahe aastase garantii korral läheb summa veel suuremaks. Antud arvutuses ei ole ma arvesse võtnud ka töid: programmeerimine, ühendamine, testimine, sidumine IoTga, projektijuhtimine, eesti keelsed tõlketööd, kasutusjuhend jne. Nende tööde maksumus võib-olla samas suurusjärgus korteri kohta nagu toodete maksumus. Minu küsimus on, kas planeeritud eelarve on jäigalt paigas?

Eelarve ei ole jäigalt paigas, vaid sõltub ka renoveeritavate majade hulgast. Seepärast palume pakkumises kõikide seadmete ja tööde hinnad eraldi välja tuua, mis võimaldab Hankijal vajadusel mõnest funktsionaalsusest loobuda.

6. Meie ettevõte asutati alles vähem kui 3 aastat tagasi. Kas see osutub pakkumistingimuste täitmisel probleemiks, kuigi me saame esitada kolme aasta majandusaruanded s.h. selle aasta oma (2016, 2017 ja 2018 poolik)? 100 000€ tingimus on täidetud (vähem kui kolme aastaga). 

See ei ole probleem, käibenõue on täidetud.

7. Jäi mulje, et CO2 anduriga vent. agregaat (mis tundub, et on koos CO2 anduriga ühistu hankida) peaks hakkama ise andmeid kesksüsteemi saatma. Seda ei juhtu – selleks on pisut taibukama kontrolleri abi vaja, kui vent. agregaatidesse pannakse. Loogilisem oleks, et vent. seadmest sõltumatu CO2 andur oleks kontrolleri poolt loetav ja kontroller juhiks vent agregaadi tööreziimi. Kui just seda varianti on silmas peetud, oleks tulnud täpsustada, millise signaali või andmesideprotokolli kaudu ventilatsiooni juhtimine peaks toimuma – kontrolleri valikuks ja programmeerimiseks ning muidugi ka hinnapakkumise tegemiseks on see info vältimatult vajalik.

Me eeldame, et ventilatsioonisüsteemil on selline “taibukam” kontroller olemas, samas tööprojektid on alles tegemisel. Päris kindlasti peab vent.süsteem suutma ennast juhtida CO2 järgi nutikodu süsteemist sõltumatult, aga mõistlik integratsioon on teretulnud.

Enamasti on ühistud maininud Modbus liidest. Ventilatsiooni õhuvoolu juhtimine ei ole hetkel nutikodu hanke osa. Nutikodu süsteem peab oskama näidata CO2 näitu ja edastada min. ja maks. õhuvoolu käsklusi (kas siis otse või üle Cumulocity). Juhtimise osa võib pakkumisse lisavõimalusena lisada, eeldatavalt võib nii mõnelgi ühistul selle vastu huvi olla ning tundub mõistlik realiseerida see koos nutikodu lahendusega.

8. Teeme ettepaneku muuta Google Play (ja App Store) levituskanalina mittekohustuslikuks juhul, kui rakenduse kasutamiseks piisab veebibrauserist ja aadressilingist.

Veebibrauser on mõeldav alternatiiv, kuid palume hinnapakkumises siiski esitada eraldi rakenduse/äpi loomise kulu.

9. Teeme ettepaneku sõnastada hanke alusdokumendis, et ventilatsiooniseadmest sõltumatu CO2 andur oleks kontrolleri poolt loetav ja kontroller juhiks vent agregaadi tööreziimi ModbusRTU protokolli kaudu. Juhul kui CO2 andur on ventilatsiooni seadme osa, siis peaks olema selgelt sõnastatud, et CO2 näit peab olema ventilatsiooniseadmest ModbusRTU protokolli kaudu kontrollerisse loetav.

Oleme hetkel ühistutele sõnastanud nõude, et ventilatsioonisüsteem peab suutma edastada CO2 näite Cumulocity-le ja võtma vastu sealt tulevaid ventileerimiskorraldusi. Nutikodu lahendus peab omakorda oskama Cumulocity-st CO2 näite lugeda ja sinna korraldusi edastada. Me ei välista, et nutikodu süsteem suhtleb ventilatsioonisüsteemiga otse, sel juhul toimub suhtlus Cumulocity-ga ainult nutikodu lahenduse kaudu.

Vastutus ventilatsioonisüsteemi toimimise ja CO2 järgi juhtimise eest peab jääma siiski vent. süsteemi paigaldajale.

10. Teeme ettepaneku lahutada tahvelarvutid antud nutikodu lahenduse hankest, sest seos korterisse paigaldatava I/O-osaga on äärmiselt nõrk. Tahvelarvutid pole lahenduse toimiseks üldse hädavajalikud, süsteemi funktsionaalsus on tahvelarvutitest täiesti sõltumatu (tegu võiks olla valitava mugavuslisaga).

Oleme nõus, et tahvelarvuteid saaks hankida eraldi, kuid näeme seda siiski nutikodu lahenduse osana ja eelistame lahenduse paigaldamisel ning edasisel hooldusel ühte partnerit/vastutajat.

21. märtsil avasid ELMO Rent ja Tartu linn Tartu bussijaama kõrval uue elektriautode rendipunkti eesmärgiga muuta keskkonnasäästlike elektrisõidukite jagamisteenus veelgi paremini kättesaadavamaks nii kohalikele elanikele kui ka linna külastajatele.

Uue rendipunkti avamisega on ELMO Rendil kaetud peamised transpordimagistraalid. Lisaks Tartu bussijaamale on rendipunkt ka rongijaamas ning Annelinna elanikke teenindab Eedeni kaubamaja rendipunkt.

Keskkonnasäästlike transporditeenuste kättesaadavuse suurendamiseks nähakse jätkutegevustena ette linna ja ELMO Rent koostöös elektriautode rendi- ja laadimispunktide laiendamist kesklinnas.

Projekti SmartEnCity raames on linnavalitsusel plaanis paigaldada kesklinna piirkonda viis elektriautode kiirlaadimispunkti. Üheks asukohaks saab ka bussijaama ja hotell Tartu vahel asuv parkla. Sealses rendipunktis saavad lisaks olema ka ELMO Rent poolt paigaldatud tavalaadijad rendiautode laadimiseks.

„Tartu linn on juba paari aasta vältel uurinud erasektori huvi elektriautode jagamispõhise renditeenuse pakkumiseks korterelamute läheduses, et elanikel tekiks tõsiselt võetav alternatiiv isikliku sõiduauto soetamisele,“ ütles abilinnapea Raimond Tamm.

Lisaks sõidujagamisteenusele panustab Tartu linn ka muude keskkonnasäästlike transporditeenuste kättesaadavuse suurendamisele. Hetkel on läbiviimisel Tartu rattaringluse hange, mille tulemusena luuakse tartlastele mugav võimalus kasutada elektri- ja tavarattaid oma igapäevaste liikumiste hõlbustamiseks.

Lisainfo: Tartu abilinnapea Raimond Tamm, tel 515 4738, raimond.tamm@raad.tartu.ee

Tartu linn sõlmis 24. jaanuaril lepingu bussihanke võitja ASiga GoBus. Bussiliiniveo lepingu allkirjastavad Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ja ASi GoBus juhatuse esimees Enn Randmaa.

„Tegemist on kahtlemata pöördelise sündmusega Tartu ühistranspordi ajaloos, sest lõpule jõuab diiselbusside ajastu. Samuti on uus liiniveoleping üks suuremaid lepinguid, mis Tartu linnal on tulnud sõlmida – kümneks aastaks sõlmitava lepingu kogumaht on 66 miljonit eurot. Tartlastele tagab see aastateks 2019-2029 mugava ja keskkonnasäästliku ühistranspordi,” ütles abilinnapea Raimond Tamm.

Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse osutaja leidmiseks 2016. aasta 1. detsembril. Ettevalmistused uueks bussihankeks algasid juba aasta varem, mil linn kutsus kokku erinevate huvigruppide esindajatest koosneva töörühma, kes kaasati uue hanke tehniliste ja kvaliteeditingimuste väljatöötamisse. Hanketingimuste keskmes olid teenuse kvaliteedi, sõidumugavuse ja keskkonnahoiuga seotud küsimused ning nende kohaselt peavad kõik linnaliinidel sõitvat 64 bussi olema uued ja kasutama mootorikütusena metaangaasi. Bussid peavad olema madalapõhjalised ning neis peab olema ratastooli või lapsevankriga sisenemise võimalus.

Bussihanke tulemused kuulutati välja 2017. a juunis. Hankel osalenud kaheksast bussifirmast esitas soodsaima pakkumuse AS GoBus, kes pakkus liiniveo arvestuslikuks aastahinnaks 6,6 miljonit eurot. Hanke objektiks oli liinikilomeetri hind, mida hakatakse korrigeerima kord kvartalis liinikilomeetri maksumuse muutumise indeksi alusel.

Hanke võitjaks tunnistatud ASiga GoBus ei saanud linn aga lepingut sõlmida, kuna mitmed teised hankel osalejad vaidlustasid hanke tulemused. Kohtuvaidlused kestsid üle poole aasta. Riigikohtu viimased otsused tänavu jaanuari alguses andsid linnavalitsusele õiguse sõlmida hankeleping ASiga GoBus. Senise vedaja AS Sebe leping lõpeb 2019. aasta 30. juunil.

SmartEncity projekti üks tegevustest on seotud energiasäästlike ja uuenduslike lahenduste juurutamisega transpordi valdkonnas, milleks on ka keskkonnasäästlike gaasibusside kasutuselevõtt linna ühistranspordis.

Lisainfo: abilinnapea Raimond Tamm, tel 515 4738; linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, tel 736 1125, 516 7258.

Tartu linn vahetas projekti SmartEnCity raames Tartu kesklinna piirkonnas välja 320 olemasolevat naatriumvalgustit energiasäästlike leedvalgustite vastu. Lisaks paigaldatakse lähematel kuudel mitmesuguseid liiklus- ja keskkonnasensoreid, mis integreeritakse valgustite juhtimisega.

Energiasäästliku tänavavalgustuse said projekti pilootalasse kuuluvad Pepleri, Pargi, Kuperjanovi, Õpetaja, Tiigi, Vanemuise, Aida, Lao, Kalevi, Tähe, W. Struve, Akadeemia, Kitsas, Soola, Lille, Vallikraavi, Filosoofi, Lootuse, Kastani, Veski, Kooli, A. Haava ja Näituse tänav.

Kõikidesse valgustitesse paigaldas Cityntel OÜ juhtimiskontrollerid, mis võimaldavad kaugjuhitavalt korraldada valgustite tööd (sisse-välja lülitamine, hämardamine) ning kontrollida valgustite toimivust. Energiasäästlikest valgustitest ning lähiajal paigaldatavatest liiklustiheduse, teeolude, ilma- jm sensoritest moodustub nutikas tänavavalgustusvõrk.

“Uuendatud tänavavalgustus võimaldab kuni 70-protsendilist elektrienergia kokkuhoidu, kuid samas saavad kõnealused tänavad ka senisest ühtlasemalt valgustatud. Sensorid võimaldavad juhtida valgustite tööd lähtudes reaalsetest liiklus- ja keskkonnaoludest ning seeläbi energiat mõistlikult kasutada,” selgitas abilinnapea Raimond Tamm.

Tänavavalgustuse uuendustööd tegi Leonhard Weiss Energy AS. Tööde kogumaksumus oli 112 452 eurot, millest osa finantseeritakse linnaeelarvest ja ülejäänud osas Euroopa Komisjoni toetusest.

Tartu linn osaleb rahvusvahelises projektis SmartEnCity, mille käigus luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Projekti üks peamisi tegevusi on nõukogudeaegsete kortermajade renoveerimine liginullenergia hooneteks. Nutikas linnaosas kasutatakse uuenduslikke lahendusi kaugküttes, tänavavalgustuses , taastuvenergia kasutamises ja mobiilsuses.  Renoveeritud majade elanikele luuakse nutikodulahendus, mis võimaldab jälgida ja reguleerida oma kodust energiatarbimist.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020.

16. novembril 2017 toimus Tartu nutika linnaosa projekti SmartEnCity infopäev, kuhu oodati pilootala elanikke ja ühistute esindajaid, kuid ka kõiki teisi huvilisi.

Infopäeval räägiti rekonstrueeritavate majade elanike ja ühistute õigustest ning kohustustest, samuti arutati rekonstrueerimistöödega seonduvaid praktilisi teemasid.

Advokaadibüroo LMP jurist Grete Kirsimaa tegi ettekande „Korterelamu rekonstrueerimisega seonduvad õiguslikud küsimused“, milles muuhulgas tutvustas uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Projektijuhi Raimond Tamme juhtimisel arutleti aktuaalsete renoveerimisteemade üle. Mitmetunnisel infopäeval esitati rohkelt küsimusi.

Ligi 100 osaleja teadmisi SmartEnCity projekti ja energiasäästliku tarbimise kohta testiti elektroonilise nutivahendi klikkeri abil.

Novembris toimunud elanike infopäev oli järjekorras juba neljas ning nendega jätkatakse ka uuel aastal.